niitmist. Hübriidlutserni segudes ohtetu luste ja põld-raiheinaga (kõrrelisi kuni 35%) oli proteiinisisaldus kõige väiksem (126-140 g kg-1 KA-s). Hübriidlutserni `Karlu` segukülvide väiksem proteiinisisaldus oli tingitud nädala võrra hilisemast koristamisest. Arengult olid lutsernid koristamisel küll võrdsed, kuid segusse võetud kõrrelised jõudsid vanemasse arengufaasi, misläbi vähenes hübriidlutserni segude proteiinisisaldus rohkem kui segudes hariliku lutserniga. Toorproteiinisisaldus I niites oli usutavas seoses lutserni protsendiga segukülvis (r = 0,73, P < 0,05). Tabel 2. Lutserni-kõrreliste I niite KA proteiinisisaldus g kg-1 Table 2. Protein content of lucerne-grass mixtures in the first cut (g kg-1 DM) Taimik/Sward Medicago sativa (FSG 408DP) Medicago varia (`Karlu`) TP / CP MP / MP VPB / PBV TP / CP MP / MP VPB / PBV Lutsern (L) / Lucerne (L) 210 87 59 193 83 49
Seeduvus,% > 65 55-65 < 55 ME MJ/kg > 9,5 8-9,5 <8 Põldtimuti optimaalne koristusaeg saabub juba kõrsumise lõpus, kui kevad on külm ja põuane, siis nihkub see loomise algusfaasi. Timutist hiljem (loomise algul) saab niita harilikku aruheina ja karjamaa raiheina. Karjamaa raiheina areng on aeglasem ja liigi toiteväärtus säilib suurem ka loomisfaasis. Varase punase ristiku KA kogusaak oli, võrreldes lutserniga, kõikides arengufaasides leherikkam (9, 5, 3% lehti rohkem vastavalt varsumine, nuppumine, õitsemine). Taime küpsusega koondub vaadeldaval arenguperioodil biomass vartesse (varsi koos õisikutega 61 ja 64% vastavalt ristik ning lutsern). Majanduslikult on oluline leida optimaalne suhe KA saagi suurenemise ja rohusööda toiteväärtuse vähenemise vahel. Varase punase ristiku puuduseks on väike kuivainesisaldus, (ristikul 13, 16, 17%, lutsernil 16, 18, 23% vastavalt varsumise lõpp,
Külvikorravälju on talus kokku neli ja iga välja suurus on 5 ha. Tabelis 1 on esitatud külvikordade süsteem aastani 2020. Peamiseks elatusallikaks on aedmaasikad, eelnevalt on väljal kasvatatud haljasväetisena põldheina, mis on sisse küntud. Seejärel viljeletakse samal kasvukohal kolm aastat järjest maasikaid ning huumusbilansi tasakaalus hoidmiseks pannakse sinna uuesti kasvama põldhein. Tähtsuselt teisel kohal on kaerakasvatus, mis vaheldub esimesel ja teisel väljal lutserniga, mille eesmärgiks on samuti muuta huumusbilanss optimaalseks. Lutserni kasvatatakse naabertalu hobustele söödaks. Tabel 2. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus Välja pindala (ha) 5 Mulla liik LPg Lõimis sl, ls2 Lõimisevalem k°_1sl60-90/k°_1ls_2 Huumushorisondi 23-25 (24) tüsedus (cm) Huumusesisaldus 2,2-2,6 (2,4) Hu (%) 4
annaabi.ee 
