talupoegadele anti perekonna nimed e. Priinimed. Reaalselt jäi talupoeg ikkagi mõisaga seotuks, sest maa jäi endiselt mõisniku omandiks ja kui ta tahtis talus edasi elada pidi ta mõisnikuga sõlmima rendilepingu ja põllul edasi töötama. 1. Eesti rahvaluule kogumist algatas J.Hurt. C.R.Jakobson oli rahvusliku liikumise radikaalne tegelane. Ta kritiseeris balti sakslasi ja oli vene valitsemise suhtes sõbralikum. Kriitiseeris ka lutri kirikut. Tegutses peamiselt Viljandis, kui asutas oma ajalehe Sakala. Läks tülli Hurda ja Jannseniga. 1866 aasta vallaseadus. Selle seadusega vabanes valla kogukond mõisniku eeskoste alt ja muutus täielikult iseseisvaks. Talupoegade omavalitsus koosnes nüüd mitmetest üksustest 1)vallatäiskogu( sinna kuulusid kõik taluperemehed ja osad nn maata mehed.) Täiskogu valis valla volikogu, mis funktsioneeris valla valitsusena. Seda juhtis vallavanem. Vald majandas ennast ise.
seltse.1.põlve eesti haritlased:Fr.R.Kreutzwald,D.H.Jürgenson,Fr.R.Faehlmann(ülikooli eesi keele lektor,tema eestvedamisel loodi õpetatud Eesti Selts.2.suurorganisatsioon oli Eestimaa Kirjanduslik Ühing).anti välja rahvuseepos"kalevipoeg".Mõned haritlased läksid Venemaale,nt.Köler&Karell.Rahvakoolide õpetajad olid haritlaste seas väga olulised *Kiriklikud olud ja usuliikumised 19.sajandi esimesel poolel oli vaimuelu olulisemaks kujundajaks lutri usk.Kuid see kaotas oma seisundi&ametlikuks riigiusuks jäi kreeka-katoliku õigeusk.Elati üle ka vennastekoguduste liikumine.Järvamaal&Harjumaal hakkas levima Maltsvetiliikumine,rajaja oli Leinberg.Ta oli jõukas,kuid luubus kõigest,et hakata palvetunde pidama
annaabi.ee 
