kudedesse, et vedelat kehamahla imeda; Paljunemine Lahksugulised Võivad sigida aasta läbi Emane kleebib valkjad piklikud munad mitmesugustesse pragudesse ning lõhedesse(kuni 100 muna päevas) Muna areneb 4-5 päeva(oleneb temperatuurist) Sarnane emaisendiga Elab 18 kuud Lutikas ja inimene Vajavad soojust (arvatakse pärit Lähis-Idast) Tuli kaubaveoga ja inimestega euroopasse 16. saj ei olnud Inglismaal häbiasi kui oli 10 000 lutikat majas Majade isoleerimine aitas nende tõrjele vastu Pesitsevad keskküttevõrgus Saab lahti putukatõrje vahendiga Kasutatud kirjandus https://miksike.ee/docs/referaadid2005/voodilutikas_evelin.htm https://www.google.com/search?q=lutikalised&rlz=1C1GCEA_enEE800EE817&oq=lut&aq s=chrome.0.69i59l3j69i57j69i60l2.1471j0j7&sourceid=chrome&ie=UTF-8 https://et.wikipedia.org/wiki/Lutikalised https://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/lutikalised.htm https://goo.gl/images/UhDsTs Aitäh kuulamst
söömas käivad üksinda. Voodilutikas elutseb maismaal. Lutikas toitub püsisoojaste loomade verest. Munast koorumise järel toitub lutikas eranditult värskest verest, ent võib ka mitu nädalat söömata olla, kui tal sobivat ohvrit ei õnnestu leida. Voodilutikas kuulub lutikaliste seltsi. Lutikad on nokakujuliste suistega varustatud putukad. Voodilutikas toitub püsisoojaste loomade, peamiselt imetajate ning mõningate lindude verest. Inimese poole tõmbab lutikat see, et me hingame välja süsihappegaasi ja meie organism kiirgab soojust. Verd imevad nii emas- kui isasloomad, ent emased, kelle ihus arenevad munad, imevad palju rohkem. 5 - 10 minuti jooksul imeb lutikas niisuguse hulga verd, mis vastab tema viiekordsele kehakaalule. Olles end verd täis imenud, naaseb ta oma varjupaika, kus hakkab toitu pikkamööda seedima. Hästiköetavates majades lutikad sigivad aasta läbi. Emane kleebib valkjad piklikud
talveks oma pesadesse varjule ning viivad lehetäisid kõige mahlakamatele noortele võrsetele. Rändsipelgad Troopilistel aladel elavad rändsipelgad ei ehita pesi, vaid rändavad pidevalt suurte kolonnidena. Oma teel võivad nad hävitada kõik elava. Troopilise Ameerika elanikud jätavad nende ilmumisel maha terved külad ning põgenevad koos koduloomadega. Kui sipelgad on lahkunud, pole külas alles jäänud ühtegi lutikat, tarakani ega rotti. Vaaraosipelgad Inimelamutes on kohati suureks nuhtluseks pisikesed kollakad vaaraosipelgad. Nendest paari millimeetri pikkustest putukatest on väga raske lahti saada. Nad tungivad kõikjale ja rikuvad toiduaineid. Pärit on vaaraosipelgad Kagu- Aasiast või Indiast. Praeguseks on nad laevadega levinud üle kogu maakera. Sipelgad kannavad omast suuremaid asju, sest need asjad on sipelgatest kergemad
tähtsus meelest läks ja äkki oli kiisul kiire pages kapi alla nagu saanuks sappa leegi sellest ajast nimeks pandi talle lihtsalt Eedi. (Vilep 2005: 6) Peale nimetatud kodukassi esindavad loomariiki taas mitte loomamuinasjuttude 60 arhetüüpsed tegelased, vaid tigu, vihmauss, papagoi, ahvid ja muud loomaaiaasukad. Luuletuse ,,Tige tigu" algriimiline tegelaskuju meenutab Hando Runneli nutikat lutikat. Linnalaps ei tunne ei tigusid ega lutikaid, nende poolt kehastatud iseloomujooni aga küll. Eksistentsiaalsed küsimusi lahkab loomaaiast pagenud boa, kes mõtiskleb, kuspool aeda tegelikult asub loomaaed. Kõikides loomaluuletustes (v.a luuletus kassist) on tegemist antropomorfsete tegelastega, kes esindavad inimeste erinevaid iseloomujooni tigu tigedust, papagoi ihnsust, boa elutarkust. Inimlikud omadused on peale loomade antud ka suvele, kes laulab ja ronib vihma eest
annaabi.ee 
