'Filiformis' madal, koonusjas, väheharunevate külgokstega rippoksaline sort. Kera- ja munakujulised sordid on: 'Danica; 'Dumosa'; 'Globosa'; 'Hetz Midget'; 'Hoveyi'; 'Little Champion'; 'Little Gem'; 'Mecki'; 'Recurva Nana', 'Tiny Tim', 'Umbraculifera', 'Woodwardii'. Koonusjad: 'Holmstrup'; 'Rosenthalii'. Kollased sordid: 'Cloth of Gold'; 'Europe Gold'; 'Golden Globe'; 'Holmstrup Yellow'; 'Lutea'; 'Lutea Nana'; 'Semperaurea'; 'Sunkist'; 'Vervaeneana'; 'Wareana Lutescens'. 6 Kasutatud kirjandus: 1. 90 tavalisemat võõrpuutaime U.Roht 2012 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Elupuu 3. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/elupuu1 4. http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/309 5. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_elupuu.html 6. http://plants.usda.gov/core/profile?symbol=thoc2 7
läikulmik (Hypnum cupressiforme) PEREKOND: laanik (Hylocomium) harilik laanik (Hylocomium splendens) PEREKOND: palusammal (Pleurozium) harilik palusammal (Pleurozium schreberi) PEREKOND: käharik (Rhytidiadelphus) metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus) niidukäharik (Rhytidiadelphus squarrosus) SUGUKOND:lühikupralised(Brachytheciaceae) PEREKOND:meelik (Homalothecium) harilik meelik (Homalothecium lutescens) HÕIMKOND: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) KLASS: pärisraikad (Lycopsida) SUGUKOND: kollalised (Lycopodiaceae) PEREKOND: kold (Lycopodium) kattekold (Lycopodium annotinum) karukold (Lycopodium clavatum) KLASS: päriskeerdlehikud (Pteropsida) SUGUKOND: kilpjalalised (Hypolepidaceae) PEREKOND: kilpjalg (Pteridium) kilpjalg (Pteridium aquilinum) SUGUKOND: sõnajalalised (Dryopteridaceae)
roheline või valmivad juulis. punakas, valmib septembris, kuid septembris. sageli püsivad puul kevadeni. Kultivarid ´Auratum´ 'Faassen's black' Üle 30. ´Aureovariega ´Albovariegatum´ puhkedes lehed 'Drummondii'- ´Lutescens´ noored tum´ lehed lehed suurte kuldkollased, hallikasrohelised, lehed oranžikas suurte valgete laikudega. tugevakasvuline, heledamate hiljem tumekollaste ´Durand Dwarf´ sügisel servadega lehed. rohekaskollased, laikudega. tiheda helekollased 'Crimson King'- aeglane kasv. ´Nanum´ oksastikuga
a) kera - ja munakujulised ; 'Danica; 'Dumosa'; 'Globosa'; 'Hetz Midget'; 'Hoveyi'; 'Little Champion'; 'Little Gem'; 'Mecki'; 'Recurva Nana', 'Tiny Tim', 'Umbraculifera', 'Woodwardii': b) koonusjad; 'Holmstrup'; 'Rosenthalii': III kirjud sordid, normaalse soomusja okastikuga: a) kollased sordid; 'Cloth of Gold'; 'Europe Gold'; 'Golden Globe'; 'Holmstrup Yellow'; 'Lutea'; 'Lutea Nana'; 'Semperaurea'; 'Sunkist'; 'Vervaeneana'; 'Wareana Lutescens'. b) valgekirju okastikuga sordid; 'Meinekes Zwerg': IV üleminekusordid nii soomusja kui okasja okastikuga; 'Ellwangeriana'; 'Ellwangeriana Aurea'; 'Rheingold': V vaid okkakujuliste okastega sordid; 'Ericoides'; 'Ohlendorffii'. Hiigel-elupuu ( Thuja plicáta Donn ex D. Don.) Plicata erakordne, silmapaistev. Kodumaal võib saavutada kõrguse kuni 60 m ja tüveläbimõõdu kuni 2...3 m. Võra noortel
Suvel roheline, talvel pruunikas. Sobiv kasvatada üksikpõõsana. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 39 Thuja occidentalis 'Spiralis' Võra noorelt koonusjas, hiljem kujuneb sammasjaks. Oksad kaarjalt tõusvad, kaetud kuni maapinnani spiraalselt põõrduvate püstiste võrsetega, mis meenutavad sõnajala lehti. Okkad sinakasrohelised, talvel muutuvad vähe. Võib kasvada kuni 10 (15) m kõrgeks. Thuja occidentalis 'Wareana Lutescens' Tiheda laikuhikja võraga kuni 5 m kõrge põõsas. Soomused kogu aasta hele-kollakasrohelised, kõige eredamad aga kevadel ja suvel, talvel muutuvad nõrgalt pronksjaiks. Thuja occidentalis 'Semperaurea' Võrsete tipud pronksjaskollased. Thuja occidentalis 'Fastigiata' Sammasjas harilik elupuu. H<15 m. Külgoksad lühikesed. Soomused helerohelised. Eestis sage kalmistutel. Thuja occidentalis 'Globosa' Kerajas harilik elupuu. Kuni 1,5 m kõrge tihetate püstiste okstega põõsas.
annaabi.ee 
