põrandalt. Reljeefi tükid on kokku pandud Narvas. Suundusime peasaali. Kui kirikusse sisse astutakse, siis tavaliselt loetakse üks väike palve. Toimus palve lugemine pastor Villu Jürjo poolt. Aleksandri kirik on Eesti kõige suurem pühakoda, mis on ehitatud mahutama 5000 inimest. Miks see nii suur on? Sest alguses ei ehitatud seda mitte koguduse kirikuks, vaid vabriku kirikuks. Kreenholmi manufaktuur finantseeris seda. Tol ajal töötas Kreenholmi manufaktuuris 5000 luterlast. Arhitektile anti käsk kätte, et kõik peavad sisse mahtuma. Arhitektiks oli Eesti juurtega Peterburi arhitekt Otto Pius von Hippius. Ta on Eestisse ehitanud kaks kirikut, mõlemad on suured, teine on Tallinnas Tallinna Kaarli kirik kolme ja poole tuhande inimese jaoks. Mis kirikute juures omapärane on, on see, et mõlemad kirikud (Aleksandri ja Kaarli) on pühendatud ilmalikule valitsejatele. Tavaliselt pühendatakse kirikuid kas mõnele ususündmusele või mõnele isikule Piiblist
suruda, mida ma pean uskuma või mitte uskuma. Keegi ei pea uskuma Jeesusesse, kui ta seda ei taha. Aga kui ta tahab, ei saa keegi seda keelata. Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi on Eesti riik ilmalik, riik ja kirik on üksteisest lahutatud. See tähendab, et usulisi veendumusi ja kombeid ei tohi siin kellelegi peale suruda ei vähemusele ega enamusele. Eestis seda aga vaikimisi tehakse. Hetkel on Eesti kaitsejõududes tegevteenistuses kaheksateist kaplanit, kellest kaksteist on luterlast, kaks apostlik-õigeusklast, üks baptist, üks metodist ja kaks nelipühilast. Kaplanid on erinevatest kirikutest, kuid teenivad kaplanitena kõiki oma üksuse kaitseväelasi, vaatamata nende usulisele kuuluvusele või mittekuuluvusele. Meie sõdurpoisid peavad nädalalõpul ja paraadidel paljastama pea ja lugema kaasa kristliku kaplani palvetele. Kaitseväes aga ei tohiks kedagi sundida usulistes teenistustes osalema
annaabi.ee 
