Lõuna-Eesti sattus Poola kätte. Saaremaa läks Taani alla. Moskva Suurvürstiriik jäi kõigest ilma. 16. Saj keskpaigaks oli kujunenud olukord, et Liivi orduriik oli siinses piirkonnas ainuke nõrk lüli. Naabrid olid tugevnenud. Ida pool oli tugevnenud Moskva Suurvürstiriik, mis oli endaga liitnud kaaslaseks Kaasani khaaniriigi (1552). Poola oli ka tugev riik. 1569. ühendati Leedu ja Poola riik lepinguga, milleks oli Lublini unioon. Rootsi ja Taani olid luteriusulised, Poola oli katoliiklik. Ivan IV ehk Ivan Julm astus Moskva Suurvürstiriigi etteotsa. Poola aeg Lõuna-Eestis Vastavalt Jam Zapolski rahulepingule 1582. a läks Lõuna-Eesti Poola võimu alla ja oli seal kuni 1629 aastani. Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit hakati poolastama - uute provintside tihe liigitamine Poola riigiga. Seda viidi läbi mitmel moel: 1) halduskorralduse ühtlustamine. Al. 1598 aastast nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks. 1863ndal aastal sätestati passiseadus-
Ajalugu Ingerisoomlased kui etniline kooslus tekkis 17. sajandi algul. 1617. aastal liideti Ingerimaa Stolbovo rahulepingu alusel Rootsiga ning suur osa seni Venemaale kuulunud piirkonna õigeusklikke asukaid (sh vadjalasi ja isureid) pages luteri usu pealesurumise eest Venemaa siseosadesse. Tühjaks jäänud küladesse asustati luteriusulisi talupoegi peamiselt Savost (savakot) ja Karjala kannaselt, Äyräpää ja Säkkijärvi kihelkonnast (äyrämöiset). 17. sajandi lõpuks moodustasid luteriusulised ingerisoomlased juba pea kolmveerandi Ingerimaa elanikkonnast. Põhjasõjaga läks Ingerimaa taas Venemaa koosseisu. 1703 rajati Neeva suudmesse impeeriumi uus pealinn Peterburi, mis muutis kardinaalselt piirkonna geopoliitilist kliimat. Suurlinna rajamisega kaasnes venelaste sissevool, eriti Ingerimaa idaossa. 1848. aastal loendas P. von Köppen Ingerimaal 29 243 äyrämöist ja 43 080 savakot ehk kokku 72 323 ingerisoomlast
annaabi.ee 
