- katolikud riigid -protestantlikud riigid Reformatsioonil oli nii poliitilisi kui kultuurilisi tagajärgi. Euroopa ja Põhja-Ameerika jagunes usulise kuuluvuse järgi: Inglimaa, otimaa, Holland, veits Põhjamaad, Eesti ja Põhja-Läti, USA Kirde ja Põhjaosariigid jäid protestantlikuks. Näeme, et neis maades kujunesid kiiresti välja kapitalistlikud suhted. 19. saj. lõpul tõusid protestantliku taustaga riigid USA, Saksamaa (mis ühendati luteriusuline Preisimaa külge) ja Suurbritannia maailma juhtivaimaks tööstus- ning koloniaalriikideks. Neis riikides kujunes välja imperialistlik ideoloogia. Tugeva protestantliku taustaga katoliiklikud riigid (n. Prantsusmaa) arenesid mõnevõrra aeglasemalt. Katoliiklikud maad (n. Itaalia, Hispaania, Austria-Ungari jne.) jäid teistest palju maha ning paistsid silma oma vaesuse ning suutmatusega, osa neist kadus hoopis (n. Poola). Tõsi, kreeka ja vene
Norra rahvuskogu Eidsvolli mõisas Veebruar 1814 Christian Frederiku allakirjutatud Norra iseseisvusmanifest loeti ette Norra kirikutes Aprill 1814 Norra rahvuskogu: Põhiseaduslik koosolek Eidsvolli mõisas: osales 122 delegaati (57 riigiametnikku, 37 talupoega), hääletuse tulemuseks iseseisvus! Valiti Norra kuningaks Taani prints ja troonipärija (Norra asehaldur) Christian Frederik. Norra uus Eisdvolli põhiseadus 17.5.1814 1) Norra on iseseisev ja jagamatu riik 2) Luteriusuline pärilik monarhia 3) Kuningas nimetab riigiametnikud, juhib välispoliitikat, sõjaväge ja laevastikku, kuulutab sõja ja sõlmib rahulepingud täitevvõim 4) Kahekojaline stortinget (esinduskogu) kehtestab seadused seadusandlik võim 5) Garanteeriti omandi kaitse ja trükivabadus, privileegide ja monopolide vastasus Liberaalne Gunnloven oli kõige demokraatlikum põhiseadus Euroopas 1814! Lahendus Rootsiga Välisriigid ei tunnistanud iseseisva Norra kuningriigi olemasolu
annaabi.ee 
