Tegevuseks on tõe otsimine. Didaktiline luule on õpetuslik. 45. Linnalüürika erinevused rüütliluulest. Algselt ladina keelne, esitasid seda skaldid(üliõpilased, rändõpetlased jt.) Muutusid popiks fabliood-lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadestPiitsutati alpust, saamatust, aga ka ülemääraseid himusid ja kirgi. Mõjutusi palju idamaistest juttudest kui ka antiiksetest valmidest. Rüütlikirjandusega võrreldes oli linnalüürika lustlikum ja rääkis lustlikumast elust. Oli demokraatlikum. 46. Svank ja fablioo, üldiseloomustus, peamised tegelaskujud, keelekasutus. Fragmendid lugudest. Svank-prantsuse fablioodega sarnane naljakas lühike värssjutustus, neid hakati hiljem kirjutama proosas. Svank üliõpilane paradiisis. Fablioo oli lühike anekdootlik värssjutustus lõbusatest eluseikadest. keelekasutus mahlakas, rikas rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest. Tõsteti esile
Umbrohu ja ohakatega kaetud põllud, põletatud mõisate ja külade ahervaremed -- need olid maakoha tähtsamad tundemärgid. Rikas ja rõõmus Harjumaa oli 18-aastase sõja läbi suuremalt jaolt vaikseks kõrbeks muudetud, kus sakslased, poolakad ja rootslased aeg-ajalt endise rikkuse riismeid laastamas käisid. Maanteel, mis Tallinnast Paidesse viib ja sel ajal kõige viletsamas korras oli, sõitsid neli ratsanikku, kõik noored mehed saksa moodi riides ja silmanähtavalt heas tujus. Kõige lustlikum oli üks nende seast, kelle jumekas, .paraku ka pisut lollakas nägu tema tulipunaste juuste ja kihvadega ' võidu läikis. See noorsand ei andnud oma toredale täkule silmapilkugi rahu, lobises ja tralvurrudega. (Toim.) 231 litas vahetpidamata, heitis väga rohkesti nalja ja naeris ise kõige valjemini oma nalja üle. Tema nägu oli selle parandamata kergemeele peegel, mis Liivi orduriigi mõisnikke ja kodanikke hirmsa sõja hädasid unustama ja venelasi sagedasti imestama pani