usaldusväärne. [...] Empiiriline psühholoogia on kindlaks teinud fakti, et me saame kvaliteeti teada ainult selle kontrasti või sarnasuse alusel teisega (Peirce, 1868, lk. 290-291) Iga mõte sisaldab seega vastanduse see-mittesee; ilma vastandamata on kõik kõigega sarnane ja teada ei saa midagi. [Pantagruel] viskas meile laevatekile terve peotäie külmunud sõnu, mis tundusid meile kui sinu suhkruploomid, erinevat värvi [...] mõned sõnad punased (mis tähendab ka vigurdavaid ja lustlikke ütlemisi), mõned rohelised, mõned taevasinised, mõned mustad, mõned kuldsed (mis tähendab uhkeid ja kauneid sõnu); ja kui me olime neid pisut oma käte vahel soojendanud, siis nad sulasid kui lumi ja me tõesti kuulsime neid, kuid me ei saanud neist aru, sest see oli barbaarne loba. (Rabelais, 1890, lk. 511) Mõtlemise ühikute ehk märkide määratlusi on mitmeid, neist mõjukamad Saussure'lt ja Peirce'lt. Meile vajalik psühholoogiline arusaam on nendega seotav kuid siiski eriline:
armastusväärse majaperemehega, kes võtab vastu arvukaid külalisi. Mustkunstniku osavates kätes ilmusid ja kadusid lilled ja apelsinid, suled, tuvid ning kuldkalad."12 Etenduste eel jagas Houdin vaatajale enda toimetatud ,,Cagliostro"-nimelist 13 lendlehte, mida vaheaegadel elavalt uuriti. See näitab väga hästi mustkunstniku suhtumist ja austust oma publiku vastu, kuna ei olnud just kerge valmistada igaks esinemisõhtuks uusi satiirilisi kirjutisi ja lustlikke karikatuure. Kuigi Robert-Houdini esinemisstiil oli endiselt salongilik, ei olnud see määratud enam aristokraatlikule vaatajale, vaid kodanlasele. Laval käitus ta justkui inimene publiku hulgast, mitte eriliste võimetega maag-preester või elegantne ja teravmeelne õukondlane. Artisti käitumises puudus edvistamine ja poseerimine, mis olid eelnevatele illusionistidele omased. Ta oli tavaline, viisakas, meeldiv ja teravmeelne inimene
annaabi.ee 
