Jumalisa ja Neitsi Maarja on naise poolel, on arvamusel, et naine ei ole tõesti oma investeeringule vastutasu saanud ning lasevad mehel tormis hukkuda. Seisukohtadelt ebakristlik teos kuulus Ritvala helka-pidustuste, katoliku aega tagasiulatuva kevadrituaali programmi, lisaks kahele muule ballaadile ja "Mataleenale". "Neiu ja lohe" looja võitleb meheliku kaksikmoraali vastu mõistuslikumate, lõbusa paroodia relvadega, käänates legendi, muinasjutu ja ballaadi põhikujundi pahupidi. Lurjusteks on noormees ja kuningas, päästjaks lohe. Runo viimased read viitavad loomisajale: 16.sajandi algul möllas Soome lõunarannikul Rootsi ja Taani vaheline meresõda. Korduslaul on eriti populaarne luulevorm slaavi rahvaste hulgas. Rahvusvaheliselt tuntud kordusmalle on nt kosijate võrdlus, Ka nt omaste võrdlus, pereliikmete ülesloendamine ja samasse olukorda asetamine (kas sa nutad X, lunasta mind välja X). Elina surm
inimeste eksimustest. Alles neljateistkümnendal sajandil hakati talle kurje omadusi omistama, teda hakati kujutama kitse sarvede ja sõrgadega poolinimese, poolloomana. Enne, kui kristlus hakkas teda saatanaks ja Luciferiks nimetama, hoolitses inimese lihaliku poole eest jumal, kelle nimi oli Dionysos või Paan. Paan oli samuti algselt hea poiss, kes sümboliseeris viljakust ja sigivust. Mis tahes ajal mingi rahva valitsejad vahetuvad, muudetakse mineviku kangelased otsekohe tolleaja lurjusteks. Sama reegel kehtib ka religioonis. Varakristlased uskusid, et vanad paganlikud jumalused olid kurjad ning nende teenimiseks kasutati musta maagiat, imettegevat taevalikku toimingut nimetati valgeks maagiaks. See oli nende kahe ainuõige eristusviis. Vanad Jumalad aga ei surnud, vaid heideti põrgusse, kus neist said kuradid. Paljud naudingud, mida enne kristluse tekkimist austati, mõistis uus ja võimas religioon hukka. Paani kuju kuradiks muutmine nõudis üpris vähest fantaasiat