jutlustajaperekonnast pärinev Harriet-Beecher Stove. Ta kirjutas 550 leheküljelise "Onu Tomi onnikese" vähem kui aastaga ja sellest sai 19. sajandi Ameerika ilmselt kõige kurvem ja tagajärjekam romaan. Raamatu üheks eduks võib ilmelt nimetada ka autori võimet kujutada tegelasi elavana. Loo peategelaseks on heasüdamlik onu Tom, kes oli oma lahke isanda ustav ori. Kuid kahjuks too isand pidi rahapuuduse tõttu Tomi ning tema teise orja Eliza andeka poja Harry müüma lurjusest orjakauplejale edasi. Saatuse tahtel kuulis kauplemist pealt Eliza ning kui ta otsustas oma poja ja mehega ette võtta ohtliku põgemisretke Kanadasse, oli onu Tom saadetud laevale. Laeval kohtas Tom lahket valgenahalist tüdrukut Eva't, kellega ta kiiresti sõbrunes ning kelle isa St. Clare ostis kaheks aastaks enda hoole alla. Kahjuks kõik ei lähe nii nagu peab: tütar Eva haigestus raskelt ning suri ja St. Clare tapeti. Eirates lubadust vabastada onu Tom, müüb St.
hingekosutavaid jutukesi ja oli sügavalt nördinud mustanahalise elanikkonna kohtlemise üle. Harriet Beecher-Stowe kirjutas 550-leheküljelise "Onu Tomi onnikese" vähem kui aastaga ja sellest sai 19. sajandi Ameerika ilmselt kõige kurvem ja tagajärjekam romaan. Algselt pidi ajakirjas "National Era" ilmuma kõigest lõdvalt seotud järjejutt. Aga elust võetud tegelaskujud heasüdamlik onu Tom, kelle tema tegelikult lahke isand rahapuudusel lurjusest orjakauplejale edasi müüb; ilus Eliza, kes põgeneb koos väikese pojaga, kui see tahetakse orjaturule saata võtsid võimust ja sundisid kõike üksikasjalikult jutustama: kuidas Tom istanduses rügama peab ja lõpuks hukkub; kuidas Eliza tänu suuremeelsetele abistajatele, kes eiravad väljaandmisseadust, Kanadasse jõuab; kuidas orjakaubitsejad, -püüdjad ja pidajad perekondi lahutavad ja hävitavad inimesi, kes ei ole nende jaoks muud kui
Rhodopeiale. Seda nime kuuldes tuli Spartacusele oma kodumaa jällegi meelde ja muutus kurvaks. Kui Rhodopeia nägi Catilinat ja tema seltskonda, kahvatus ta ning jooksis Spartacuse juurde väites, et ta ei eksinud. Tüdrukut nähes tundis Spartacus ära oma õe Mirza, kes oli orjatariks tehtud. 4.PEATÜKK Pärast seda, kui Spartacus oli leidnud oma õe niisuguses häbistavas seisundis, oli tema esimeseks mureks, esimeseks mõtteks kiskuda ta välja lurjusest peremehe käest. Catilina oli otsekohe andnud endise gladiaatori käsutusse ülejäänud oma võidetud rahast, et ta saaks oma õe vabaks osta. Kui Spartacus läks siis peremehe juurde, valetas see hinna poole kõrgemaks. Alguses palus Spartacus viisakalt, kuid siis katkes ta kannatus ning sööstis peremehele kallale. Maha rahunedes, jõudsid nad kokkuleppele, et Spartacus maksab osa rahast tingimusel, et Mirzale antaks eri ruum majas, kuhu asub elama ka Spartacus. Kui Spartacus
Tänapäeval nimetatakse barbareiks tooreid ja harimatuid inimesi. IV peatükk Kuidas Spartacus kasutas oma vabadust Ülemisel rõdul vahtis all tunglevate inimeste summa Spartacus. Tal oli seljas helesinine tuunika ja selle peal lühike kirsivärvi kreeka mantel, mis oli kinnitatud paremal õlal ilusa hõbepandlaga. Pärast seda, kui Spartacus oli leidnud oma õe niisuguses häbistavas seisundis, oli tema esimeseks mureks, esimeseks mõtteks kiskuda ta välja lurjusest peremehe käest. Catilina andis otsekohe, tema iseloomule omase heldusega, endise gladiaatori käsutusse ülejäänud kaheksa tuhat sestertsi, mis ta oli võitnud Dolabellalt, selleks et Spartacus saaks Mirza vabaks osta. Spartacuse visadust nähes õde vabaks osta, valetas viimase peremees, et Mirza oli talle maksma läinud kakskümmed viis tuhat sestertsi. Siis soovis peremees juba viiskümmend tuhat sestertsi. Spartacus ägedust see peale. Kuid
annaabi.ee 
