·Pindala: 20 761 km² Swansea ·Ulatus põhjast lõunasse on 210 km ja Newport idast läände olenevalt kohast 50- 150 km ·Rannajoon on ligi 1500 km Loomastik ·Putukad ja selgrootud ·Palju linde, nt kotkad, lunnid, jäälinnud jne Kliima ·Palju veeloomi ·Imetajad, nt rebane, kits, punane orav, ·Mereline kliima poolmetsikud hobused jne ·Aastas sajab keskmiselt 1000-2000 · Roomajad, nt liivasisalik, rästik jne mm ·Valitsevad läänetuuled
htm) 4 1.3Loomastik Tundra loomastik sõltub aastaajast. Loomad kes aastaringselt tundras elavad on tihe karvkate või sulestik ning paks nahaalune rasvkude nt. elavad seal väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder. Lindudest lumekakk ja lumepüü (lisa1 ). Suvel pesitsevad tundras paljud linnud nt. pardid, haned, luiged, ännid, lagled, lunnid. Tundras on suvel palju sääski ja kimalasi. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tundra_risto.htm) 1.4Inimene tundras Raskete kliimatingimuste tõttu elab tundras inimesi vähe. Asulad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul. Igikeltsa tõttu on raskendatud teede ja elamute ehitus, majad ehitatakse vaiadele, et nii vältida maja vajumist. Elanike põhitegevuseks on põhjapõrakasvatus, kalapüük, küttimine ja viimasel ajal ka maavarade kaevandamine. Ameerikas Alaska
Lunni üldpikkus 2629 cm, kaal 440590 g. Nokal on mitu ristivagu. Sulestik on pealt must, alt valge, peaküljed ja kurgualune hallid. Jalad on oranzid. Lunn on vaikne lind. Ainult harva teeb ta kähisevat häält. Lunn asustab pesitsusajal kaljust mererannikut, kus pesitseb kolooniatena. Eriti meeldivad talle pehme turbapinnasega saared, kus on lihtne pesaurge kraapida. Ainult harva pesitsevad nad sügavates kaljupragudes. Linnulaatadel hõivavad lunnid harilikult kõige ülemise vööndi, sest seal on pinnas pehmem. Pesauru kraabib lunn jalgade ja võib-olla noka abil. See on tavaliselt kaarjas, harvem sirge, 12 m, heades tingimustes 3 m sügavune. Vanad, korduvalt kasutatud urud muutuvad mitme kambriga labürintideks. Pesavooderdis on kasin, koosneb rohukulust ja sulgedest ning vahel vetikatest. Lunn toitub peamiselt kaladest näiteks heeringas, moiva, tobias, kuid ka koorikloomadest, zooplanktonist, limustest,
Kui mul pole autot , lähtun võimalustest , mis on inimesel, kellel ei ole autot . Teie olite üks Eesti Taassünni auhinna saajaid . Auhinna asustas Jakob von Uexküll ning tänavu anti see välja viiendat ja viimast korda . Mida kavatsete auhinnarahaga ette võtta ? Auhinnaraha on 33 333 krooni . Tahan minna Fääri saartele . Olen seal küll juba korra käinud , aga mul jäi veel palju küsimusi vastuseta . Sobivaim aeg minekuks on juuli lõpp , sest siis tulevad noored lunnid koobastest välja . Ka tahaksin näha Fääri rahvuspüha pidustusi , mida on mul olnud võimalus Oslos jälgida .Mind huvitab , millise tee on fäärlased edasiminekuks valinud . Probleemid on samad mis eestlastel , aga teed on erinevad , ja tahan näha , kuidas neil läheb . Saartel on teie elus vist eriline koht . Ikka ja jälle on teilt küsitud Aruba saare kohta Väikestes Antillides , kus olete sündinud . Kas sealt on jäänud mälestusi ?