Praeguseks on osooni hävitavate ainete paiskamine atmosfääri pidurdunud, kuid taastumisprotsess võtab aega. Ennustatakse, et aastaks 2050 võib osooni hulk taastuda ja saavutada 50-60ndate aastate taseme. Kirjandus: Archibald, D. 2007. The Past and Future of Climate. http://www.warwickhughes.com/agri/pastandfuture.pdf Arctic Climate Research at the University of Illinois, 2008. http://arctic.atmos.uiuc.edu/ Christiansen, F., Haigh, J.D., Lundstedt, H. 2007. Influence of Solar Activity Cycles on Earth's Climate. http://esamultimedia.esa.int/docs/gsp/completed/C18453Ex S.pdf Climate change 2001. Synthesis report. IPCC. Cambridge University Press. EEA Briefing 1/2005 - Climate change and river flooding in Europe. http://www.eea.europa.eu/publications/briefing_2005_1 Eerme, K. 2007. Soe El Niño, külm La Niña. - Horisont, nr 3. http://www.horisont.ee/node/116 Eerme, K. 2008. Keskkonnaõpetus.
irratsionalismilt ratsionalismile. Weber keskendus väärtustele, mõistusele, sidudes neid inimkäitumisega ja öeldes, et sotsiaalsed nähtused erinevadki loodusnähtustest selle poolest, et nad on determineeritud ratsionalismist, mõistusest ja väärtustest. Theodor Geiger (1891-1952) 1947. aastal ilmus raamat ,,Õigussotsioloogia algus". Oma seisukohti nimetas ta sotsioloogilis-õiguslikuks realismiks. Tutvus Uppsala koolkonna seisukohtadega (Lundstedt) ,,Niisama vähe, kui on õiguslikus imperatiivis, niisama vähe on õiguses üldse..." õiguslikke käske pole mõtet tähele panda; kui sanktsioonis ei ole iva, siis ei ole õiguses üldse iva. ,,...Õigusreeglite all me võiksime mõelda kirjutatud või kirjutamata seadusi, mis eksisteerivad abstraktselt ja mis omaksid sellist tähtsust, et neid peaks järgima. Aga selliseid seadusi ei ole olemas. Tegelikult on nii, et õigusreegleid ei saa millegi muuga
Võimulolijate seas on ka enam vaimsele skisofreeniale kalduvaid inimesi, enam täielikke geeniusi aga ka lolle. Sellest tulenevalt on loomulik, et nende otsused on kantud nendest omadustest. THEODORE GREIGER (1891-1952) Üks tuntumaid teoseid on 1947. a ,,Õiguse sotsioloogia algus"- kirjutab õigusnormist, õiguse ja moraali erinevusest, õiguse ja võimu erinevusest. Alustas oma käsitlust Uppsala koolkonna põhimõtete vaatlemisest. Lundstedt õiguse uurija. Oli seisukohal, et kirjutatud ega kirjutamata seadusi, mida oleks mõtet järgida, sest kui tahame teada saada, mis on õigus või õigusnormid, tuleks keskenduda õiguskaitseorganite tegevuse vaatlemisele. Õigus on see, millega tegelevad need organid ja selle tegevuse tulemus. Sotsioloogiline õiguslik realism enne õigusest rääkimist tuleb rääkida ühiskonnast. Ühiskonnas on pidev kohanemine.
annaabi.ee 
