(Emaks oli Rea Silvia). Roomlased polnud kitsid oma sõjajumalale altarite püstitamisega ja austuse avaldamisega. Temale oli pühendatud näiteks rooma kalendri algselt esimene kuu – märts. Marsi preestrid tegid kilpi kandes iga aasta märtsis ringkäiku läbi linna, samuti ohverdati talle hobuste võidusõidul „oktoobrihobust“ jms . Väljaspool linnamüüre asuval Marsi väljal oli jumala altar – seal kogunes sõjavägi ja korraldati õppuseid ,iga viie aasta järel toodi seal lunastusohver (lustrum). Kuna Mars samastati Aresega ,viidi ta ka rooma mütoloogias seosesse armastusjumalanna Venusega (ehk kreeka Aphrodite). Tema pühad loomad olid rähn ja hunt (seoses rooma linna tekkimise legendiga, ta oli Romuluse ja Remuse isa). Kokkuvõtteks Vana-Kreeka jumalad on tuntud oma keeruliste suhete ,intriigide, selgelt inimlike pahede ja kalduvuste tõttu. Ares on parim näide jonnakusest ja julmusest. Ühelt poolt vägev
Kindlaks tegemist ei olnud vaja. Olid olemas vastavad reeglid, et kuidas kedagi saab kahtlustada ja kuidas saab kahtlustusest vabaneda. Kui vägistati, tuli kõvasti karjuda, et oleks tunnistajaid. Kui tunnistajaid ei olnud sai vägistaja väita, et ta ei ole seda tegu teinud. 16 3. Sugukondliku korra karistuse vormid. 1) Ohverdamine loodeti vaigistada Jumalate viha mingi käitumise eest lunastusohver. Tänada Jumalaid armulikkuse ja soosingu eest tänuohver. Friisid (Germaani hõim), komme preestrid hukkasid reetmise eest süüdimõistetu. Keskajal olid paljud karistused religioosse kallakuga. 2) Lindpriius sugukonnast välja heitmine. Kui liige heideti sugukonnast välja, tähendas see surmanuhtlust, kuna üksi ei olnud võimalik hakkama saada, et ellu jääda. Lindprii eluase hävitati, tema lapsi nimetati orbudeks ja naist leseks. Talle keelati varjupaik ja oli lubatud tappa