otsustele. Kirikuisade ajaks nimetatakse ristiusu kiriku kujunemisaega kuni aastani 500 pKr. Selle perioodi jooksul kujunes kristlus tagakiusatud vähemuse usust riigiusuks. Olulisemad kirikuisad on Athanasios (3 saj. lõpp – 373), Ambrosius (340-397), Hieronymus (345-420) ja Augustinus (354-430). Katoliku kiriku õpetus põhineb Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastamisse ja igavesse ellu. Õpetus kujunes välja II-IV saj. Maa peale pidi kohe saabuma Jumalariik – et see ei saabunud, siis Augustinuse õpetuses samastatakse Jumalariik Katoliku kirikuga. Sakramendid (7 –ristimine, leeritamine (konfirmatsioon), piht ja patukahetsus, abiellumine, viimne võidmine, armulaud, ordinatsioon (preestriks pühitsemine)) on rituaalsed toimingud, mida võib
sünd oli nende jaoks uue hinge langemine saatana rüppe ning uus triumf saatanale. Levis nende usk linnaühiskonnas eriti 12.saj lõpp ja 13.saj alguses, enim levis ta Lõuna- Prantsusmaal. See sundiski 13.saj algul kirikut otsustavale vastutegevusele: 5 1) Esiteks oli kirikul püha missioon päästa hingi, selle keskmeks oli Kristuse lunastuse õpetus: Ainult uskudes Kristuse lunastamisse pääseb taevasse kattarid vaidlustades Kristuse lunastust viisid sellega hingi põrgusse. Katoliku kirik hakkas abi otsima ilmalikest valitsejatest, võeti ette kaks ristisõda Lõuna-Prantsusmaale ,,albiinlaste" vastu. Sellest kujunes Põhja-Prantsusmaa feodaalide sõjaretk Lõuna- Prantsusmaale, eesotsas Philippe Augustiga. Lõuna-Prantsusmaa vallutati ning see aitas kaasa Prantsusmaa tsentraliseerimisele, lõpuks kirik leidis, et nende sõdade tee
annaabi.ee 
