rüütlitiitel), mis tõi autorile luuletajakuulsuse. Poeem ilmus mitmes osas: 1812 I ja II laul; 1817-1818 III ja IV laul. II osa: Albaanias IV osa: Veneetsias IV osa: minu hing Poeemil "Childe Haroldi palveränd" I osal oli autobiograafiline sisu: see oli jutustus vooruslikust elust loobunud kõrgest soost noormehest (Childe Harold), keda tabas elutüdimus (suur õnnetus romantikule). Keeldus oma eksimusi lunastamast kirikus. Üht naist armastas, kuid elas teistega, sest armastatu oli teise mehega abielus (vihje Mary- Annile). Põgenes üksindusse, läks reisile. Ei jätnud jumalaga õe ega emaga. Keegi ei armastanud teda ja ta ei vajanudki kedagi. Sõitis Inglismaalt laevaga Lissaboni poole. Vaatas merd, mängis kannelt ja luuletas. Armastas apelsine. Jõudis laevaga Portugali ja kirjeldas poliitilist üldolukorda. Sellega lõppes I osa. Poeemi I osa menu ja populaarsus olid tohutud
laud ja sellele lähenes suursugusest suguvõsast poiss. Ta ründas telki, lükkas laua ümber jne. Ja siis minnakse templiorgu? Järgneb Daphnephoria e loorberikandmise pidustus. Apolloni äraolek Delfist. Ta oli kohal seal vaid 9 suvekuud. 3 talvekuud oli põhjas kuskil kevademaal. Kui ta öra oli, siis oli Dionysus Delfis peremees. Dionysus kui surev jumal ja Apollon säilitas tema tükid. Ka oli ta seotud Heraklesega, kellega tal tekkis tüli. Apollon keeldus teda lunastamast, Herakles sai vihaseks ja sisi kiskusid seal ja Zeus tuli vahele. Apollon pidevat vastandub surevatele tegelastele. Apollon on jumaliku tõe väljakuulutaja, tal oli kõige enam oraakleid. Jumalik selgeltnägemise värk. Sibyllid võisid olla tema tütred. Aga ta oli ka hästi tihedalt seotud muusikaga. Koos lüüraga oli ta poeetilise inspiratsiooni lähtekohaks. Muusikaga on tal ka inimlikud ja surevad vasted. Nt Orpheus, kes oli Apolloni jünger ja sai oma lauluande temalt
annaabi.ee 
