võimalikult väikese pingutuse poole. Tingitud kõneelundite anatoomiast ja kõneinertsist · (nt ese usu) 29. Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid! · Assimilatsiooni ulatus: täielik assimilatsioon (muld mulla, hind hinna) ja osaline assimilatsioon (lumi lund). · Assimilatsiooni suund: progressiivne assimilatsioon (sama, lauba / vokaalharmoonia) ja regressiivne assimilatsioon (lumta > lund). · Assimilatsiooni kaugus: lähiassimilatsioon ja kaugassimilatsioon (vokaalharmoonia). 30. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! · Kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama kehtib ka tagavokaalide puhul, nt kirderanniku: käbü ,,käbi". 31. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! · Ehk peenendus/kaashääliku peenendus. Palataliseeruvad t, l, n, s kui neile järgneb i või j, nt oli
sarnaseks püüdlus võimalikult väikese pingutuse poole (ese usu) tingitud kõneelundite anatoomiast ja kõneinertsist Assimilatsiooni ulatus: täielik assimilatsioon (muld mulla, hind hinna ) osaline assimilatsioon (lumi : lumd > lund, mitte *ludd; *soon pää > Sompa) Assimilatsiooni suund: progressiivne assimilatsioon (sks Kraft, sama, lauba; vokaalharmoonia) regressiivne assimilatsioon (ingl have to, sama, *lumta > lund) Assimilatsiooni kaugus: lähiassimilatsioon kaugassimilatsioon (vokaalharmoonia) 29. Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid! Assimilatsiooni foneetiline omadus: häälduskohaassimilatsioon - Kahe hääliku moodustuskohad lähenevad üksteisele *soon p ää > Somp a [m] / _ {m, p} [ ] / _ /k/ Huulassimilatsioon (eriti l, r, d saavad labialiseerituse) olud, orud, udu, usun