Ainult päevades on valgust ja värve, saatusesündmusi, hetki, kus ilmuvad kadunud näod, tuksatab valunärv või õnneviirastus.» Pargi sõnul oli Debora Vaarandi õnnelik inimene: ta jõudis oma pika elu jooksul kõik lõpule viia, jaksas näha nii paljut ja olla samas veel 90aastasena erakordselt hooliv. Oma olemuselt oli Debora niisama lihtne ja inimlik kui tema looming. Ta pilk oli täpne, sõna lihvitud. "Aeg-ajalt natuke kõhklev ja kahtlev... nagu kõik surelikud. Naisena enda lummavast ilust küll teadlik ja komplimentidega harjunud, aga päris rahul ta oma välimusega siiski polnud piht olevat liiga pikk," "Debora armastas elu, ta tahtis elada ega rääkinud surmast," räägib poetessile lähedane inimene. 10 . Midagi püsivat ja igavikulist ja seda Debora Vaarandi eesti rahva jaoks on aastakümneid olnud on meie seast lahkunud." Vaarandi sündis 1. oktoobril 1916. aastal Võrus ning suri 28.aprill 2007 21:43 6
Temple, Meetodid. - Lugemine ja kirjutamine iseseisva mõtleja kujundamiseks. Käsiraamat VIII, New York: Omanäolis Kooli Arenduskeskus, 1997, lk 11. 17 Raamatukauplus on üks väheseid allesjäänud tõendeid, et inimesed mõtlevad./ J.Seinfeld.17 Õnneks on meil veel palju raamatupoode ja kirjandusteoseid ostetakse, vaatamata sellele, et nad on hinnalised. Rääkimata nende kaubandusasutuste lummavast aurast ja kunstiliselt heal tasemel kujundatud teoseist, mille järele tahaks haarata. Tihti suunab õpetaja õpilasi lugema. Nad loevad ja oskavad loetust kõneleda, aga ei oska selgitada, miks nad midagi arvavad. Nad loevad justkui kellegi teise jaoks. Nii nagu õpilased vajavad lugemiseks aega, vajavad nad ka aega, et arutleda loetu üle. Ei tee halba ka see, kui õpilane saab loetu põhjal kirjutada. Ta ei peaks tegema mitte