Õpetaja kõnehääle arendamineja häälehoid Konsonant M 1. Kuidas häälik M tekib? M on heliline kaashäälik. M on ninahäälik, mis tähendab, et õhk väljub nineneelu ja -õõne kaudu. M on huulhäälik ehk bilabiaal. M'i moodustamisel on huuled kergelt suletud, huulte asend sarnaneb P hääldusele. Hääldusõhk väljub läbi nina, keel on vabalt puhkeasendis, hambad on veidi avatud, häälepilu on suletud, häälepaelad vibreerivad. 2. Vead hääliku M hääldamisel M on passiivne häälik ja selle moodustamine on väga lihtne ning vigu on sellepärast vähe. Üldised vead tulenevad passiivsest suuhoiust. Eriti kui M on sõna lõpus siis unustatakse tema rõhutamine ära. Näiteks sõnades vihm, julm, a) M esimeses vältes lühike Kaminas säras hele leek. b) M teises vältes pikk Suurel lossil oli kümme sammast. c) M kolmandas vältes ülipikk Juss sammus vaikselt kooli poole. d) ...
Rohkem haiget teha niikuinii. Murest mullusest ei kerki kasu, Uusi võita tuleb; suuri, vähemaid... Üle õla aralt piiluda ei tasu Tagurpidi käivad vähid vaid.7 Epiteet: vabanev valu, mullune mure, Isikustamine: kasu kerkib Metafoor: puudub Kordus: puudub Võrdlus: puudub Sisu: minevikul pole tähtsust 7 Virve Osila ,,Varjus" Lk. 38 10 *** Lumeliblikatiibadel Muinasjutt maa peale laskus, Valges lummavas vaikuses Kellegi hääletu ast. Pilk märkab tillukest varju Ja aastaga kuhjunud raskus Variseb hingelt; Aiman eneses ärkavat last. Ühtaegu võõras ja tuttav On rada, kus kõnnin See ongi tõde, kui unistus Haarab mul käest; Puhastun seesmiselt hetkes, Mis puhas ja õnnis, Ime sünnib mu silmade ees Lumes ja jääs. Laotuses laulavad inglid, et JÕULUD ON KÄES.8 Epiteet: lummav vaikus, hääletu ast, kuhjunud raskus, muinasjutt laskus maa peale
kultuuris välja paistavad ja võivad tiht mõitmatutena tunduda. Seoste otsimine on ka hädavajalik, kui tahame tungida sügavamale küsimustesse, kuidas on inimene hingeliselt loodud ja kuidas tema koosmäng looduse ja selle jõududega võis toimida. Oleme kaotanud selle eluisu ja stimulatsiooni, mis meie esivanematel oli ja mida me siiani vajame. Vajame lähedast kontakti elava looduse- ja kultuurimaastikuga kogu selle lummavas mitmekesisuses koos luule ja fantaasiaga, kui endastmõistetavate saatjatega. Traditsiooniline rahvausund Põhijoontes järgis traditsiooniline rahvausund üsna kindlaid mõttemalle, mis küll varieeruvad üksikasjades ühest kandist teise. Teatud situatsioonides on aspekteeritud rahvausundeid, teistes mitte. Rahvausund kerkib esile tavaliselt siis, kui tavapärasest, ratsionaalsetest selgitustest või meetmetest ei piisa. Tema üks tähsamaid funktsioone on kasvatus. Rahvausnd
annaabi.ee 
