Kõik inimesed tunneksid end ühtsena universumi, teineteise, looduse ja ühiskonnaga. Maailm, kus iga isikus saab mitmekülgset areneda ja seejuures ta tunnetab, et suurim isiklik areng toimub koostöös teistega. See oleks maailm, kus tegemised omaksid mõtet. Sünni ja surma vastu pole rohtu, ainus võimalus on vahepealset aega nautida. Sellepärast teeksin tervest sellest maailmast oma kodu ja sisustaksin selle armastusega. Kasvataksin õunapuid, mesilasi ja lumivalgeid turteltuvisid. Jagaksin oma rõõme kõigiga, kuid vahel tahaksin lihtsalt astuda tasa ja õrnalt mööda magava hommiku päikest Tahaksin õpetada tervet maailma laulma harmoonias. Kas või korraks sooviks ma näha maailma, kus kõik seisavad käsikäes ning üle mägede kajaks rahu hääl. Rahu laul kõlaks alati ning see ei laseks puruneda klaasil.
Kuid kõik unenäeod lõpevad kord ning kõik ärkavad, misjärel ootab ees ühine saanisõit kirikusse. ,,Pähklipureja" oli üks esimesi ballette mida olen vaatamas käinud ja see meeldis mulle väga. Eelkõige oli ballet mõeldud lastele, kuid see tegi selle veel huvitavamks. Dekoratsioonid laval olid värvikirevad ja väga uhked. Eriti meeldis mulle Lumekristallide tants. Nende esitus oli nii puhas ja ilus. Nad kandsid lumivalgeid balletikleite, mis mõjusid joovastavalt. Jälgides pikalt nende jalgade tööd ja päkkadel tippimist vaimustas see mind eriti. Samuti olid vaimustavad ka kõikide kuuseehete tantsud ja ka nende kostüümid. Kõige graatsilisema ja puhtama tantsu esitasid minuarvates Söepõletajast prints ning tema imekaunis valges kleidis kaasa, kes tantsisid nii soolot kui ka paaris. Etenduse lõpp oli samuti vaimustav, ma pole kunagi varem näinud nii pikka aplausi. See kestis lõputult. Samuti viidi
Ta kaotas sideme endisega. Tal oli veel hämar mälestus mineviku õnnelikust elust, Heast Isandast ja kaugest Kuldsest Ajast. Aga see oli viirastuslik, oli niisama nagu uni ning pildid. Millal oli ta näinud Head Isandat? Sellest oli ääretu aeg, kui ta läks. Oli see täna, eile, kuude või aastate eest? Ta unustas ikka enam ja enam Hea Isanda hääle ja näo. See muutus uduseks ning kadus kui kauguses. Üksnes unes nägi ta teda veel selgemalt. Ta nägi tema lumivalgeid juukseid ja pehmet naeratust. Ta ärkas, ja talle näis, nagu oleks Hea Isand teda hüüdnud. Aga kui ta täiesti virgus, siis nägi ta ainult tõelust: Kurja Isandat ja rüüstatud tuba. Ta ootas vahel veel kedagi tulevat. Ta ei teadnud, kas Isandat või keda. Ta kuulis mõnikord koguni hääli üle müüri ja puukottade klobinat tänaval. Kuid keegi ei tulnud. Ja ta leppis uue Isandaga. Ta oli harjunud kedagi kartma ja austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki
Ta kaotas sideme endisega. Tal oli veel hämar mälestus mineviku õnnelikust elust, Heast Isandast ja kaugest Kuldsest Ajast. Aga see oli viirastuslik, oli niisama nagu uni ning pildid.Millal oli ta näinud Head Isandat? Sellest oli ääretu aeg, kui ta läks. Oli see täna, eile, kuude või aastate eest? Ta unustas ikka enam ja enam Hea Isanda hääle ja näo. See muutus uduseks ning kadus kui kauguses. Üksnes unes nägi ta teda veel selgemalt. Ta nägi tema lumivalgeid juukseid ja pehmet naeratust. Ta ärkas, ja talle näis, nagu oleks Hea Isand teda hüüdnud. Aga kui ta täiesti virgus, siis nägi ta ainult tõelust: Kurja Isandat ja rüüstatud tuba. Ta ootas vahel veel kedagi tulevat. Ta ei teadnud, kas Isandat või keda. Ta kuulis mõnikord koguni hääli üle müüri ja puukottade klobinat tänaval. Kuid keegi ei tulnud. Ja ta leppis uue Isandaga. Ta oli harjunud kedagi kartma ja austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki Isandast
toitis end õnnetu Popi pimedail öil tasakesi, seinaääril liikudes. Ta unustas ikka enam ja enam Hea Isanda hääle ja näo. See muutus uduseks Peamiselt sõi Huhuu aga aedvilja. Siis toppis ta põse täis lehttubakat ja muid ning kadus kui kauguses. vürtse. Need meeldisid talle. Ta suu hakkas vett jooksma, ja ta sülitas kui Üksnes unes nägi ta teda veel selgemalt. Ta nägi tema lumivalgeid juukseid ja meremees. pehmet naeratust. Ta ärkas, ja talle näis, nagu oleks Hea Isand teda hüüdnud. Ta päev kulus mängudes. Ta kogus purpurist vaibale heledaid pallikesi, Aga kui ta täiesti virgus, siis nägi ta ainult tõelust: Kurja Isandat ja rüüstatud kunstasju, lauariistu ja helmeid. Neid võis ta tundide kaupa pihus veeretada nagu tuba.
toitis end õnnetu Popi pimedail öil tasakesi, seinaääril liikudes. Ta unustas ikka enam ja enam Hea Isanda hääle ja näo. See muutus uduseks Peamiselt sõi Huhuu aga aedvilja. Siis toppis ta põse täis lehttubakat ja muid ning kadus kui kauguses. vürtse. Need meeldisid talle. Ta suu hakkas vett jooksma, ja ta sülitas kui Üksnes unes nägi ta teda veel selgemalt. Ta nägi tema lumivalgeid juukseid ja meremees. pehmet naeratust. Ta ärkas, ja talle näis, nagu oleks Hea Isand teda hüüdnud. Ta päev kulus mängudes. Ta kogus purpurist vaibale heledaid pallikesi, Aga kui ta täiesti virgus, siis nägi ta ainult tõelust: Kurja Isandat ja rüüstatud kunstasju, lauariistu ja helmeid. Neid võis ta tundide kaupa pihus veeretada nagu tuba.
annaabi.ee 
