2007; 2010). Saarmad võivad tegutseda nii päeval kui öösel, siiski on nad sagedamini aktiivsed öösel. Saaarmas ujub tagajäsemete ning saba abil. Sukeldub enamasti 1-2, maksimum 5 minutiks. Ujumisel ulatuvad veest välja vaid nina ja silmad. Maapinnal liikudes kasutavad vaheldumisi nii jooksmist kui ka libisemist, viimast peamiselt lumel. Kui mägrad välja arvata, siis on saarmad ühed Euraasia mängu-lembelisemad kärplased. Sageli libistavad saarmad ennast alla mudastelt või lumistelt veekogunõlvadelt ning sellisest tegevusest võtavad osa igas vanuses saarmad (Vulla, 2008). Saarmal eristatakse rida mitmesuguseid häälitsusi, mis täidavad erinevaid funktsioone. Kõige sagedamini võib kuulda tugevat vilet, mis on vajalik partneri leidmiseks. Pahameelt ja viha väljendab loom norskamisega. Noorlooma toitu paluv häälitsus on hale, kuid tugev 5 piiksumine
Esimene eluaasta möödus lastel mugavasse kätkisse rihmutatult. Ema kandis kätkit kõikjal kaasas. Hiljem hoidis neid suur pere vanemad, vanavanemad, onud ja tädid, kes kõik õpetasid lastele suguharu tavasid. Tüdrukud õppisid toitu valmistama, õmblema, nahku parkima, savinõusid tegema, korve punuma ja värvitud ursoniokkaid mustriks tikkima. Poisid õppisid tööriistu ja relvi valmistama ning harjutasid küttimist ja sõjakunsti. Ohtralt aega jäi ka mängudeks, nagu lumistelt nõlvadelt piisoniribidest kelguga allakihutamine. Laste murdeikka jõudmist tähistati pidulike talituste ja tantsudega. Laps sai kingituseks toredad rõivad ja uue nime. Apatsi neiud puistati üle järvkõrkja kollase õietolmuga; Alaska neidude näod tätoveeriti. Täisikka jõudnud neiud hoidsid naiste seltsi, aga poisid pidid enne tõeliseks kütiks ja sõjameheks saamist läbima rea julgusproove, sealhulgas haavama vaenlast või tapma ta.
Esimene eluaasta möödus lastel mugavasse kätkisse rihmutatult. Ema kandis kätkit kõikjal kaasas. Hiljem hoidis neid suur pere vanemad, vanavanemad, onud ja tädid, kes kõik õpetasid lastele suguharu tavasid. Tüdrukud õppisid toitu valmistama, õmblema, nahku parkima, savinõusid tegema, korve punuma ja värvitud ursoniokkaid mustriks tikkima. Poisid õppisid tööriistu ja relvi valmistama ning harjutasid küttimist ja sõjakunsti. Ohtralt aega jäi ka mängudeks, nagu lumistelt nõlvadelt piisoniribidest kelguga allakihutamine. Laste murdeikka jõudmist tähistati pidulike talituste ja tantsudega. Laps sai kingituseks toredad rõivad ja uue nime. Apatsi neiud puistati üle järvkõrkja kollase õietolmuga; Alaska neidude näod tätoveeriti. Täisikka jõudnud neiud hoidsid naiste seltsi, aga poisid pidid enne tõeliseks kütiks ja sõjameheks saamist läbima rea julgusproove, sealhulgas haavama vaenlast või tapma ta.