Hr. Jones Inimene, kes on farmi algne inimesest peremees ja kelle loomad ära ajavad. Napoleon - Siga, kellest saab peale ületõusu Loomade farmi juht. Tema tegelaskuju põhineb Stalinil. Ta kasutab jõudu (enda poole üles kasvatatud koeri) teiste loomade hirmutamiseks ja oma võimu kindlustamiseks. Ta ei huvitu Loomade farmi heaolust, vaid selle kontrollimisest ja oma võimu all hoidmisest. Tõeline olemus ilmneb, kui korraldab koosolekul hukkamise. Lumipall Siga, kes peale ülestõusu tõuseb esile Napoleoni kõrvale üheks juhi kandidaadiks ja jääb Napoleonile alla. Tegelaskuju põhineb Lev Trotskil. Lumipall on intelligente, kirglik ja kõneosav. Ta on idealist. 3 Tümpsa Tööhobune, kes on uskumatult tugev, pühendunud ja kelle lojaalsusel on võtmeroll Loomade farmi õitsengul. Farmi loomade seas väga austatud. Tegelaskuju esindab ärakasutatud ja töölerakendatud töölisklassi
.." Järelsõnas Talviku 1988. aastal ilmunud luulekogule ütleb koostaja Karl Muru juba vabamas õhkkonnas: "...Kinnipidamise järel Tallinnas saadeti Talvik asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri 17. või 18. juulil 1947..." LAULIKU HOMMIK 1 Jälle vaarun koju pisarais ja purjus. Ah, kui naeruväärselt eluõnn mul nurjus! Jälle kord su hellus äratas mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! Udus talihommik virgub sularõske. Äkki tabas laksuv lumipall mu põske. Noor ja kiljuv kari rõõmsaid piimakärsse rühkis koolimajja veerima mu värsse. SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus. KUI MUSTAVAD UDUD
.." Järelsõnas Talviku 1988. aastal ilmunud luulekogule ütleb koostaja Karl Muru juba vabamas õhkkonnas: "...Kinnipidamise järel Tallinnas saadeti Talvik asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri 17. või 18. juulil 1947..." LAULIKU HOMMIK 1 Jälle vaarun koju pisarais ja purjus. Ah, kui naeruväärselt eluõnn mul nurjus! Jälle kord su hellus äratas mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! Udus talihommik virgub sularõske. Äkki tabas laksuv lumipall mu põske. Noor ja kiljuv kari rõõmsaid piimakärsse rühkis koolimajja veerima mu värsse. SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus. KUI MUSTAVAD UDUD
annaabi.ee 
