kiiritamine) katoodluminestsents keemiline reaktsioon kemoluminestsents Luminestsentskiirgust võib nimetada «külmaks» kiirguseks, sest reeglina on ta hästi jälgitav eelkõige madalatel temperatuuridel. Järelhelendus: luminestsents jääb lühikeseks kuid lõplikuks ajavahemikuks kestma ka peale ergastava protsessi peatamist. luminofoorlambid ja valgusdioodid on märksa suurema valgusviljakusega kui hõõglambid. Luminofoor Luminestseerivaid aineid kutsutakse luminofoorideks (kr k phoros kandja) nt paljud orgaanilised värvained, väikesi lisandihulki sisaldavad anorgaanilised ained. Huvitav katse - kemoluminestsents http://www.youtube.com/watch? v=ze0RSp3OBwg
Toimumissagedus on erinev Eredadjooned lühiealineseisund Tuhmid jooned pikaelaised (metastabiilsed) Külm helendus Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise toimel. Luminestsentslambid on hõõglampidest mitmeid kordi ökonoomsemad ja annavad meeldivamat valgust. Luminestseesivaid aineid kutsutakse luminofoorideks Luminofoor. Luminestsentsvalgust kiirgavad ained, mille hulka kuuluvad näiteks orgaanilised ained, mille spektraalne koostis ja intensiivsus ei vasta aine temperatuurile. Näiteks : ZnS:Cu (Kooloni järel on lisand.) Siiretel lisandiaatomis või- ioonis tekivadki luminestsentsifootonid. (Temperatuuril 293 K (20 ºC) vastab musta keha kiirgusmaksimumile lainepikkus 10 µm.) · Nende hulka kuuluvad orgaanilised värvained, väikesi lisandihulki
välisteguri toimel emiteerivad ja kus kiirgus jätkub peale mõjuteguri kadu . See kestvus on palju suurem valguse lainesagedusele vastavast ajast. Luminessents ilmneb aine aatomite siirdumisel suurema energiaga ergastatud olekust väiksema energiaga olekusse. Hääbumisaja kaudu jagatakse luminessents tinglikult fluoressentsiks ja fosforessentsiks. Viimasel on hääbumisaeg pikem. Sünteetilisi tahkeid aineid , mis ergastatuna on võimelised eredalt luminesseeruma , nimetatakse luminofoorideks. Ergastamisviisi poolest eristatakse : 1.Ioonluminessents ( ergastaja ioonivoog ), 2.Katoodluminessents - elektronide voog, 3.radioluminessents - rad.kiirgus , 4.röntkenoluminessents - X - kiired, 5.triboluminessents - ergastatud kristallide hõõrdumine , 6.fotoluminessents - nähtav valgus või ultravalgus , 7.kemoluminessents - keemilistelreaktsioonidel vabanev energia , 8.elektroluminessents -elektrivälja energia.
45. Miks osad spektrijooned on heledamad kui teised? Mõned spektrijooned on heledamad kui teised, sest selle energiaga footoneid kiiratakse tihemini kui teisi. Kõige eredamaid jooni annavad siirded, mis lähtuvad lühiealistest seisunditest. 46. Mis on luminestsents? Mis on luminofoor? Luminestsents on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Sellist valgust kiirgavaid ehk luminestseerivaid aineid kutsutakse luminofoorideks. Luminofoorid on paljud orgaanilised värvained, ka väikeseid lisandhulki sisaldavad anorgaanilised ained. 47. Millised kolme liiki siirded on võimalikud kvantsüsteemi energiatasemete vahel? Kvantsüsteemi energiatasemete vahel olevad siirded on spontaanne kiirgus, stimuleeritud kiirgus ehk sundkiirgus ja neeldumine. 48. Mis on spontaanne kiirgus? Mis on sundkiirgus? Spontaanne kiirgus on elektroni naasmisest omale tasemele tekkiv footoni aatomi kiirgus
annaabi.ee 
