Vennad ise ei ennustanud oma ettevõtmisele pikka perspektiivi, selgitades palgatud filmimehaanikule, et tööd jagub heal juhul umbes pooleks aastaks. Eelnimetatud kuupäeva teiseks oluliseks sündmuseks oli järgmise kinematograafia suurkuju Méliès kohalviibimine. Ajakirjandus kajastas uut leutist kui vahendit, mille abil lähedasi jäädvustades ei ole surm enam absoluutne ega lõplik. Méliès´is tärkas soov omada seda uut imevidinat ning kuna tal vendade Lumieride leiutist osta ei õnnestunud, siis rahuldas ta oma uut kirge teatrograafi nimelist projektorit kasutades, millega näitas muuhulgas ka Edisoni lühivilme. 1896 aastal patendeeris ta aga koos Lucien Korsteni ja Lucien Reulos'ga uue kaamera kinetograafi. Hiljem kasutas ta küll teiste leiutatud kaameraid kui enda oma. 1896 aasta kevadel tärkas koos loodusega ka Méliès´i enda uhiuus kino. Tema esimesed filmid olid lihtsad linnavaated ja argisündmuste kajastused Lumiere'ide eeskujul
Eesti Vabariigi põhiseadused- 1920, 15 juuni võttis Asustav Kogu, rahvahääletust ei korraldatud. Seadusandlik võim oli Riigikogul- 3ks aastaks.. Täidesaatev võim Vabariigi valitsusel. Kõrgeima võimu kandja rahvas. Riigikogus 50liiget, vaiti neljaks aastaks.. Riigivanem valiti viieks aastaks. Audio-visuaalsed dokumendid. - Aastal 1793hakati eksperimenteerima valguspiltidega. Esimene tänapäevani säilinud foto valmis 1826a. Esimene film tehti vendade Lumieride poolt 1895,Eesti esimene tummfilm 1910. Eesti esimene mängufilm Karujaht tehti 1913, autor Pääsuke. 18. Saj leiutati raadio, Eestisse jõudis 1930, tähis oli see eriti teise maailmasõja ajal, et kursis olla uudistega. 1950 jõuab televisioon Eestisse. 1969 Viimne reliikvia. Telekommunikatsioon hõlmab telefoni, mobiiltelefoni, raadiot jne. 1855 elektriline telegraaf Tallinn- Peterburi. 1993 loodi internet. Audiovisuaalsed dokumendid jagunevad digitaalseteks ja analoogseteks.