Jämeda risoomiga või sibulaga geofüüte on vähe, sest varuainete kogumine on raskendatud. Esineb vivipaariat (sigipungade teket emataimel). Samblad suudavad maapinnalähedast soojust ja niiskust eriti hästi ära kasutada. Samblad loovad soodsa mikrokeskkonna ka kõrgematele taimedele ja põõsassamblikele. Sügavama lumikattega aladel on samblikest iseloomulikumad põdrasamblikud (Cladonia), mis õigustavad oma nime põhjapõtrade talvesöödana, õhemat lumevaipa vajavad käokõrvad, nii pruunid (Cetraria islandica, C. delisei) kui ka kreemikasvalged (C. nivalis, C. cucullata), ja narmassamblikud (Alectoria). Kõige tuulisematel kohtadel suudavad vastu panna vaid kooriksamblikud ja usjad tamnooliad (Thamnolia) LOOMASTIK: Arktilistes tundrates 48 imetajaliiki karibuu/põhjapõder, muskusveis, jänesed, polaarrebane, lemmingud; rannikul jääkaru, hülged, morsk. Linnud enamasti rändlinnud, talvitujatest lumekakk, lumepüü, kaaren.
Üle pimeneva palu a Ruttab rahvas ummisjalu a Kõigil on silmad vesised. b Naisi, orbusid ja mehi c Täis on murepõld ja rehi, c Kambrid ja kambriesised. b ( Betti Alver ) Tavaliselt paiknevad riimid värsirea lõpus ( lõppriim ), kuid tuntakse ka algus- ja siseriimi ( kes vöö pani vööle, läks teisele tööle ). Ülesanne: analüüsi riimi. MAGAV MAAILM E. Niit On suurde lumevaipa Võib üle puusanuki end mässind maailm. tal sõita suusamees Ta midagi ei taipa ja soojad tuletukid sest kinni on ta silm. tal läita nina ees Ning lill ja loom ja rohi kõik magab sügavalt. Vaid metsa magus nohin on kuulda teki alt. STILISTILISED KUJUNDID
annaabi.ee 
