mõelda Tõraveres töötava päikesekiirguse uurimise baasjaama põhjal suure atmosfääri uuriva keskuse loomisele (Kallis 2009). 4. MIDA TOOB KAASA KLIIMA MUUTUMINE? Soojemad talved suurendavad kahjurite ohtu nii metsades kui ka põldudel. See võib tuua palju kahju põlluharijatele, kuid ka neile, kes tegelevad mingit sorti taimede aretamisega. Püsiva jääkatte vähenemine toob talviti kaasa tormide arvukuse kasvu ning suurendab ka üleujutuste ohtu. Lumevaeste talvede tõttu kannatab talvine turism. Positiivne on sellejuures see, et põllukultuuride saagikus peaks selle tagajärjel kasvama. Samas aga kaasnevad sellega ka meteoroloogilised ohud: ilmastik võib muutuda veelgi heitlikumaks põuad on tugevamad, paduvihmad vägevamad (Rowland-Entwistle 1996: 52). Kliima muutumine võib tuua kaasa ka paljude taime- ja loomaliikide hävinemise. Mõnede taime- ja loomaliikide arengut võib kliimamuutus hoopiski pärssida. Vaadates kaugemale
Viimased on Eestis tingitud peamiselt tugevatest hoovihmadest. Veetaseme kõikumised on erinevatel jõgedel aastati erinevad. Siiski võib kõigi Eesti jõgede veetasemete muutumises esile tuua teatud seaduspärasusi. Kevadine suurvesi, mis on kõige märgatavam, esineb lume sulamise ajal ja peale seda. Kui kiirele lumesulamisele lisanduvad ka rohked sademed, siis võib kevadine suurvesi põhjustada kõige ulatuslikumaid ja kauakestvamaid üleujutusi. Pehmete ja lumevaeste talvede järel kevadine suurvesi aga peaaegu puudub. Suvine madalvesi esineb kuiva aja lõpul juulis või augustis, kui jõed toituvad vaid põhjaveest. Mõnel eriti põuasel suvel võivad väikesed jõed isegi päris kuivaks jääda. Sügisene suurvesi on tingitud suvelõpu ja sügise sademeterohkusest ning väiksest auramisest. Talvine madalvesi Talvel on vett jõgedes taas vähe, kuid enamikel aastatel siiski rohkem kui suvise madalvee ajal. 33
annaabi.ee 
