Kogukiirgus ehk kogu kiirgus, mis jõuab aluspinnale, koosneb suures ulatuses otsekiirgusest, ning vähesel määral hajuskiirgusest. Peamiselt katab maapinda lumi. Kiirgus peegeldub peamiselt lumelt kui heledalt pinnaselt tagasi, ning moodustab peegeldunud kiirguse. Raske on vaadata nii taeva poole, kus paistab Päike, ning alla, kust peegeldub valgus näkku. Oht on ülepäevituda ootamatutest kohtadest, näiteks kaelalt ja lõua alt. Üksikutes lumevabades kohtades osa kiirgust neeldub ning soojendab maapinda, see kiirgus on neeldunud kiirgus. Heleda lume tõttu on albeedo, ehk peegeldusvõime kõrgetes protsentides, võib ulatuda kuni 80%-ni. Maa annab ära soojuskiirgust, ning jahtub. Neeldunud kiirguse ning Maa soojuskiirguse vahe ehk kiirgusbilanss on selles piirkonnas negatiivne, mis tähendab, et aluspinnas neeldub vähem kiirgust, kui Maa ära annab.
lähitulevikus otstarbekaks ainult võrku mitteühendatud väikeseadmete või mõõteriistade toit- miseks (näiteks majakate toide koos akumulaatoritega, meteoroloogiliste mõõteriistade toide jne). Seadmete installeerimise ühe kW maksumus alaneb vastavalt seadmete müügimahtude suurenemisega. Vahrenholti prognooside järgi alaneb installeeritava kW maksumus 4000 USD 1995. a kuni 1800 USD-ni aastaks 2010. Jaama käitamiskulude osas kirjanduses andmed puuduvad, sest nende osatähtsus peaks lumevabades piirkondades võrreldes investeeringutega olema madal. 2010. aastaks hinnati fotoelektriliste muundajate abil genereeritud elektri kWh maksumuseks päikeseenergia rakendamiseks soodsates piirkondades ca 8 USD senti, mis aastaks 2015 võiks alaneda 6 USD sendini ja oleks on ennustuste järgi juba võrdne keskmise tarbijahinnaga [13]. Arvestades ainuüksi päikesepaistelise aja erinevustega (vt joonis 5.19) ja sellest tingitud
annaabi.ee 
