põllumajanduspoliitika reformimine ja loodetavasti suunatakse tulevikus senisest rohkem põllumajandustoetusi veekaitsesse, näiteks lekkekindlate sõnnikuhoidlate ja lautade ehitamiseks ning veekoguäärsete kündmata ja niitmata puhverribade pidamiseks. Kuid nendegi jõupingutuste potentsiaalne puhastusefekt Läänemerele jääb piiratuks, sest suur osa põllumajandusreostusest on tegelikult vältimatu. Ka põldu mitte väetades leostub sealt vihmade ja lumesulamisvetega toiteelemente põhja- ja pinnavette. Nii et isegi kui põllumajanduspoliitika muudetaksegi keskkonnasõbralikumaks, võib eutrofeerumisprobleemi vähenemist loota alles aastakümnete pärast. Põllumajanduse järel tähtsuselt teiseks toiteelementide allikaks on asulate reoveed, mida EL-i riikides praegu õnneks üsna hästi puhastatakse. Ka Eesti keskkonnaministeerium on terve taasiseseisvumisjärgse aja eurotrahvi hirmus pingutanud eelkõige asulate reovete nõuetekohase puhastamise nimel
omastatavad. Omastatavaks võivad seotud toitained muutuda teatud aja jooksul, olenevalt mulla omadustest ja antud toitaine tarbimisest taimede poolt. P sidumine toimub üsna suures ulatuses ning vees lahustuvaks jääb suhteliselt vähe, seevastu kaaliumi sidumine oleneb eriti mulla lõimisest. Et kaaliumväetisest jääb rohkesti kaaliumi vees lahustuvaks, on oht, et kaalium pestakse mullast välja kevadiste ja sügiseste vihma- ning lumesulamisvetega. (Jutt käib mitme aasta varu andmise kohta) Toitainete sidumisvõime negatiivseks küljeks on rasketel muldadel esinev toitainete puudus just taimede intensiivsel toitainete omastamise perioodil, sest seotud toitained vabanevad rasketel muldadel suhteliselt aeglaselt, eriti aga kuivadel suvedel. Et väetamise parandamisega paranevad taimede toitumistingimused, on alust karta, et taimed võivad toitaineid liigselt tarbida. PK väetiste perioodilise andmise esimesel aastal suurenes