Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lumesulamisajal" - 3 õppematerjali

Kalade looduskaitse eestis
2
sxw

Kalade looduskaitse eestis

Ta on erakliku loomuga, veetes oma elu merevee põhjalähedastes kihtides. Tuura hiilgeajad jäävad kaugesse minevikku ning praeguseks on teda säilinud alla 100 isendi. Arvatakse, et tuur sureb välja siis, kui surevad viimased isendid, sest maailmameres ringi hulkuva mõnekümne tuura omavahelise kohtumise tõenäosus on kaduvväike. Tuur on siirdekala, see tähendab, et ta elab peamiselt meres, kuid kudemiseks siirdub jõgedesse. Tuur rändab jõgedesse juba lumesulamisajal, kuigi kudemine toimub juunis-juulis. Koelmud asuvad vähemalt 2 m sügavuses vees, kus on kiire vool ja kõva põhi. Vastsed kooruvad juba 3...6 päeva pärast ning on värvuselt mustad, meenutades konnakulleseid. 7...8 sentimeetri pikkuselt on väikestel tuuradel juba samasugune luuline rüü nagu suurtelgi. Tuur saab hilja suguküpseks - alles 15.-17. eluaastal ning ta eluiga võib küündida enam kui 35 aastani.

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
Afganistan PowerPoint
25
ppt

Afganistan PowerPoint

on temperatuuride kõikumine väga suur. Seda hinnatakse maailma suurimaks. Päeval on suvel kui ka talvel üsna soe, talvel on päeval palav kuid öösel võib temperatuur langeda kuni 0 kraadini ( Helmandi provints) Veestik Jõed Afganistani jõed saavad toitu lumesulamisveest ning liustikest-enamik toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil muutub enamik jõgesid väikesteks jõekesteks. Kevadisel lumesulamisajal aga on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on suurvesi. Enamik jõgesi lõpeb soolasoodes, vähesed suubuvad järvedesse Veestik Seal on palju vadisi - kohati ulatub nende laius isegi sadadesse meetritesse Riigi tähtsamad jõed on Amudarja, Kabuli jõgi, Helmandi jõgi, Morghb ja Har Rd. Helmandi jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks. Kabuli jõgi on aastaringi veerohke - suubub indusesse. Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult Amudarja,

Geograafia → Geograafia
35 allalaadimist
Afganistan - referaat
12
doc

Afganistan - referaat

rauamaaki ning erisuguseid vääriskive, ühed väärtuslikumad , teised vähem väärtuslikumad. Veestik Lähimast merest (Araabia merest) lahutab Afganistani 480 km Pakistani territooriumi. Jõed Afganistani jõed saavad toitu lumesulamisveest ning liustikest. Enamik jõgesid toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil muutub enamik jõgesid väikesteks jõekesteks. Kevadisel lumesulamisajal aga on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on suurvesi.Enamik jõgesid lõpeb soolasoodes, vähesed suubuvad järvedesse. Riigi põhjaosa jõed suubuvad Amudarjasse, Kabuli jõgi aga Indusesse.Riigi tähtsamad jõed on Amudarja, Kabuli jõgi, Helmandi jõgi, Morghb ja Har Rd.Riigi põhjaosa jõed suubuvad Amudarjasse, mis moodustab riigi põhjapiiri ning on ühtlasi Afganistani veerikkaim jõgi on Amudarja. See jõgi on laevatatav

Geograafia → Geograafia
61 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun