Georgias sajab aga kuus rohkem vihma kui Las Vegases Nevada osariigis kogu aasta jooksul. Aasta keskmise sademehulga rekord (11 400 mm/a) kuulub Hawaiis asuvale Mt. Waialeale. Ühe 12-kuise perioodi kestel sadas seal 16 300 mm, s.o ligi 50 mm päevas. Võrrelge seda Tsiilis asuva Arica'ga, kus ei sadanud vihma 14 aastat. Veevaru jääs ja lumes: liustikesse, jää- ja lumelademetesse talletunud külmunud vesi Maakera jääkilbid Ka pikaks ajaks jäässe, lumesse ja liustikesse talletunud vesi on osa Maa veeringest. Suurem osa (umbes 90%) maakeral olevast jääst on Antarktikas ning 10% Gröönimaa jääkilbis. Gröönimaa jääkilp on huvitav osa veeringest. Ta kasvas nii suureks (umbes 2,5 miljonit kuupkilomeetrit) seetõttu, et lund sadas rohkem kui sulas. Jääkilbi paksus on keskmiselt 1500 meetrit, võib aga küündida 4300 meetrini. Jää on nii raske, et on selle all oleva maa kausikujuliseks lohuks vajutanud.
ja orgudes ruskavad pajud. Ennast su südames näen: nõnda rahu mu meeltesse vajub. Mõtlen: kui üksik ja valge jäi lapsepõlv maamajja maha. Surnute korjatud köömneid ja tumedat meekärjevaha otsekui hõnguks sealt nüüdki ja otsekui oleks mu pihud mustlepaverega võitud ning vislapuuvaiguga ihu. Niikaua taevasse vaata, kui lumed on sadanud alla. Lumed on vaiksed ja kerged ja lumede juuksed on valla paljaste võrade kohal, kus õõtsuvad hõõguvad tähed. Niikaua lumesse vaata, kui aupaiste vajub su pähe. Hirme on maailma kohal ja kesköiti avardub tuba. Mis keeles ma paluma pean, sest surm on meid silmanud juba? 7 Niikaua lehitse aastaid, kui haljus on sadanud alla. Väljas on veebruar täna ja lumede juuksed jäid valla. Kuhugi minna ei ole, sest aja sõnad on valjud otsekui iilingud lauskmaal ning nende eest pagevad paljud. Kannatus tuleb ja läheb näoga, mis võõras ja tuttav. Kannatust suudlen su otsaees.
Minu taga seisab Riia peapiiskop ja püha isa ise.» «Ja kõigepealt su selg, mis su häbemata sõnade eest vastama peab,» pilkas komtuur. «Ruttu, sulased!» Munk laskis ennast pealtnäha rahulikult siduda. Kaks meest seati tema ja Priidu valvajateks, teised hakkasid tööle . . . Väljavalitud süüaluseid peksti kaua, väga kaua. Kõle ähvardus hirmutas õnnetuid põgenemast; nad karjusid hirmsasti, kargasid vahel kõrgesse, tantsisid jalalt jalale, heitsid kummuli lumesse, tõusid jälle jalule, ja rasked hoobid sadasid ikka edasi ning sünnitasid peenikegt verevihma. Väga kentsakalt mõjus see nähtus Priidule, kes säherdust .asja esimest korda nägi.. Ta nägu oli lumivalge ja krampidest viltu kistftd, silmad pärani lahti ja ehmatust täis. Ajuti katsus ta tuge vaid sidemeid kätki kiskuda ja tõmbas käesooned nii kangesti pingule, et veri näkku tõusis. Ka munk oli kähvatanud, aga pealtnäha täiesti rahulik. Tasakesi nihutas ta ennast