kes jäi jaama" *** (,,...Seisan väikses teivasjaamas") 3.2 Tule ikka mu rõõmude juurde Raamatut "Tule ikka mu rõõmude juurde" on peetud üleminekukoguks ja tegelikult ka ruumi ning liikumise seisukohalt paikneb ta kuskil kahevahel osa tekste liitub "Ankruhiivajaga", teine osa "Lumevalguse ... lumepimedusega". Esikkogu optimistlik hoiak murdub selles raamatus ja annab märke uuest loomejärgust. Silma torkavad üsna intensiivsed otsingud kujundusvahendeis. ,,Ankruhiivajaga" võrreldes on mõnes palas isegi süvenenud retooriline esitusviis ning moraliseeriv toon: ,, Teile, kes te oma kõnetoolid, kohvilauad, ametlauad, turuletid kohtulaudades olete muutnud-
eksperimentaalne luule. Avakandistlik pool Rummost. Ankruhiivaja ajal kirjutas kahte moodi korraga üks oli see, mida Ankruhiivajas näeb ja teine oli segasem, eksperimentaalne luule, mida ei trükitud. Kasutas pseudonüümi Jüri Palmiste ja ,,Ankruhiivaja" luule liikusid rööbiti. Mitu kihti varjul, kuid üldises raamistuses saavad kokku. Alliksaarele oli Rummo autoriteet. ,,Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) haakub ,,Lumevalguse..lumepimedusega". See on luulekogu soojem ja värvilisem pool. Rummos hakatakse noorelt Eesti luule päästja kehastajat ja superkangelast nägema, see ahistas. ,,Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" (1989) muutis selleks ajaks oma luulelaadi. 1972.a valmis käisikiri, hakkas undergroundis ringlema. Korraldas luuleõhtuid, kus luges neid luuletusi ette. Otseselt poliitilis motiivistikuga luulet, mida saab lugeda riigivastasena
annaabi.ee 
