Samblikud Allikas: Vikipeedia Samblikud on omapärane eluvorm sümbioos, mis koosneb vetikatest ja seentest. Taksonoomia Süstemaatikas arvatakse samblikud enamasti seente hulka. Samblikud arvatakse olevat ühed vanemad organismid kuival maal. Kasvukeskkond Samblikud on pinnase suhtes vähenõudlikud. Neid võib leida nii troopilistes vihmametsades kui ka toitainevaesemates kasvukohtades (lumepiiril kõrgmägedes, tundrates, kõrbetes). Suure tallusega põõsas- ja lehtsamblikud on saastuse suhtes tundlikumad kui väikese ja liibunud tallusega liigid. Samblikud on vastupidavad nii kuumale, külmale kui ka veepuudusele, kuid õhupuhtuse suhtes on nad erakordselt tundlikud. Samblikud ei talu linnades levivaid gaase, nõge ega tahma. Seetõttu saab saab samblike kadumise või säilimise jargi otsustada õhu puhtusastme üle. Seene ja vetika kooselu tasakaal on kergesti rikutav
ka USA-s ja Euroopas. Meie põhjanaabridki viljelevad seda juba 15 aastat. Fotol näete shiitake kasvatamist seeneeostega nakakatud puupakkudel. Shiitake on kõrge toiteväärtusega Kasutada saab teda samuti kui teisigi seeni; eriti hinnatud aga on kuivatatud shiitakest valmistatud pulber, millega saab roogadele hõlpsasti anda peene aroomi ning hõrgutava maitse. Enokitake Enokitake, enokidake, nametake, yuki-motase, talveseen või sametjalg kasvab looduslikult mägedes peaaegu lumepiiril ja sarnaneb siis päris tavalise kübarseenega, erinedes vaid tihedas mütsakus kasvamise poolest. Sellel fotol näete enokitaket kultuurseenena. Võib loota, et seda toredat, krõmpsuvat ja meeldiva maitsega seent hakatakse kultiveerima meilgi. Enokitaket saab kasutada kuumtöötlemata kujul salatites, teda võib lisada ka suppidesse ning wokiroogadesse. Kultiveerimisel kasvatatakse enokitaket kimpudena kitsas anumas, mille peale on asetatud paksust paberist kõrgendus
Võrkjad jätked lasevad liiva läbi ja väldivad mattumist kohtades, kus luited on liikuvad. Nad on kergesti juurduvad, mistõttu kasutatakse neid taimi liivade kinnistamiseks. Õied sageli suurtes õisikutes. * Rabarber (lopsakas), konnatatar (väänduv), roomavaid (linnurohi); nende seas on nii kuivade põldude kui ka kalda- ja veetaimi. Pisike pung-kirburohi on klimaatiliselt kõige ,,visamaid" taimeliike, ta levib nii Arktikas kui ka Kesk-Aasia kõrgmäestike lumepiiril. * Orgaaniliste hapete tõttu kasutatakse mõningaid tataralisi toiduks (hinnatud on eriti rabarber, kui varane kiiresti kasvav aedviljataim, rabarberi risoomi kasut ravimina ja parkainete saamiseks. Hapuoblika lehtedest tehakse suppi. Ussitatar on hea meetaim. 35. SELTS KONNAROHULAADSED: VEETAIMED, ÜHEIDULEHELISTE ALGTÜÜP * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised. Seltsi kuuluvad sugukonnad:
annaabi.ee 
