Või meres, kus on veelgi märjem. Kui aga pilv viib päiksekiired, Siis vihmal äkki hakkab kiire. Ei meeldi enam järv, ei jõgi, Ta tahab olla lapse põsil. PÄIKESEKIIR Päikene, sul naerusuu, Päikene, sa kiirtepuu, Valgust saadad metsa, teele, Kõigil rõõmsaks muudad meele. Küll on hea, et suvi on- Hüpata meil huvi on!(lapsed hüppavad) LUMEST TAAT Sajab, tuiskab terve öö Lapsi ootab tähtis töö Kelgumäelt ja suusarajalt Kostab kilkeid, naeru kajab Väiksest lumepallist saab Peagi uhke lumest taat. TALV Õues langeb laia lund, Juba sajab terve tund Kõikjal kõrged lumehanged Lastel näpud külmast kanged Eemalt kostab naer ja vile Järvel jää on peegelsile Kui ei kimbuta just tuisud Jalga paneme me uisud Ei hirmuta meid jäine tuul Kõigil rõõm on talvest suur LUMEMEMME BEEBI Lumememme beebi Sõi külma valget lund Ta nägu oli naerul Nii möödus süües tund Ta hammustas ja limpsis Ja lakkus külma lund See oli tõesti maitsev
Grupp peab arvama, et see on inimene, kes sellesse gruppi ka tegelikult kuulub. Läbiviimiseks peab uurija leidma võimalusi kontaktide loomiseks teda huvitava grupi mingi liikmega et grupiga sidet luua. Reeglina ühe liikmega tutvumise tagajärjel tekib üha uusi võimalusi leida grupis uusi liikmeid, kelle kaudu end gruppi ,,sisse süüa". Spetsiaalset eesmärgipärast sidemete loomist grupi liikmetega nimetatakse lumepallivalimiks, kus väikesest ,,lumepallist" selle edasiveeretamisel saab suur lumepall. Praktikas probleemiks on tihti see, et mida pikemalt uurija selles keskkonnas elab, seda enam ta sellesse gruppi sulandub ja vahel unustab ära, mis eesmärkidel ta seal on. Teadusliku analüüsi asemel tulevad välja hoopis populaarteaduslikud kirjutised. Kui vaatleja grupis vahele jääb, siis ilmselt ei lähe tal eriti hästi, sest enamasti uuritakse õigusega pahuksis olevaid gruppe.
annaabi.ee 
