ring, kust välja pääased on raske. Üks probleem süvendab teist ning lahendused tunduvad olevat mägede taga. On ilmselge, et inimesed soovivad elada majanduslikult stabiilses keskkonanas, kuid tänapäeval on sellelel lisandunud veel palju muud. Soovitakse end ümbritseda ka säästliku, heatahtliku ning progresiivse kogukonnaga. Eeldused selleks on linnadel ning sinna ka inimesed ning nendega kaasas käivad ressursid koonduvad. Vähem atraktiivsemates piirkondades tekib aga lumepalliefektina arenguprobleeme, mis takistavad piirkonna arengut ning suurendab mahajäämust, mis omakorda teeb veelgi raskemks olukorra lahenduse.
Pärast pronksiööd on eestlaste eelarvamused venelaste suhtes isegi suurenenud (nagu kinnitab rahvastikuministri büroo poolt Saar Pollilt tellitud uuring). Tegelikult ei soovi eestlaste enamus Eestis kedagi integreerida, kuna see oleks neile lihtsalt ohtlik. Kardetakse, et kui integreeritud muulased satuvad senisest enam esinduskogudesse ja võimustruktuuridesse, siis tekib neil võimalus rahvusriigi kontseptsiooni muutmiseks ning lumepalliefektina võib järgneda Eesti tegelik muutumine multikultuurseks postmodernistlikuks koosluseks. See oleks hoop eestlaste senisele identiteedimääratlusele, samuti väheneksid nende domineerimine ühiskonnas ja sellest tulenevad eelised. Ainus õiglane lahendus oleks mõlema rahvusgrupi teineteisele lähenemine ühiskondliku muutuse nimel. See tähendaks, et kui Eestis elavad venelased muutuksid veidi rohkem eestlasteks, peaksid eestlased samavõrra venestuma
Enamus on nõus, et EL kriminaalõigust on vaja, aga millist kriminaalpoliitikat ellu viia, on vaieldav. Pigem vaja leida tasakaal. Ku iseni oli kõige olulisem vabaturumajandus, nüüd harta siduvaks muutmisega ja tihedama integratsiooniga on valdkond ise muutunud sidaks ja miinus on see, et EL on saanud palju pädevust juurde. Fookus on läinud pigem menetlusõiguse poole. Samas kui seda hoogsamalt ühtlustada, võib see kaasa tuua selle, et lumepalliefektina tuleb siiski jälle materiaalõiguse poole pöörduda. Kriminaalmenetlusõigus Karistuse ja haldusõiguse piiride hägustumine finantskriisidel. Keeruline eristada, mis on karistusõigusliku ja milline haldusõigusliku iseloomuga. Rasek teha vahet nende kahe sanktsioonidel. Ülpõhimõte, millel õigusalane koostöö tugineb, on avstastikuse tunnustamise põhimõte. Selle kohaselt iga liikmesriik säilitab oma süsteemi ja liit peab tegema koostööd. Alguses väga ei
annaabi.ee 
