Seega reguleerib edasisi sündmusi: takistab teise raske ahela rekombinatsiooni, kuid stimuleerib kergete ahelate oma, algavad ümberkorraldused lookuses. Süsteem sama, ei ole ainult D segmenti. Kui ahel saab valmis, siis inhibeerib ta teise ja ahelate sünteesi. Kui esimene ahel ei sobi, siis võetakse teine ette , kui mõlemad -d ei kõlba, võetakse alleelid. Kui ühtegi funktsionaalset Ig-d ei tehta, siis B rakk lüüsitakse juba luuüdis. L peptiid lõigatakse ära ER-i lumenis veel eraldi olevatelt raskelt ja kergelt ahelatelt st. enne nende ühinemist Ig molekuliks, mis toimub ER cisternae's. Edasi suunatakse AK Golgi'le ja sekretoorsesse vesiikulisse, kus ta kas seotaks membraani külge (mIg) või sekreteeritakse keskkonda (sIg). Rekombinatsiooni viivad läbi spetsiifilised rekombinaasid. RAG 1 ja RAG2 ning TdT on ainsad lümfoidse päritoluga geeniproduktid, mis on vajalikud VDJ ümberkorraldusteks. Tsütokiinid avavad DNA rekombinaasi jaoks.
lookuses. Seega reguleerib edasisi sündmusi: takistab teise raske ahela rekombinatsiooni kuid stimuleerib kergete ahelate oma, algavad ümberkorraldused lookuses. Süsteem sama, ei ole ainult D segmenti. Kui ahel saab valmis, siis inhibeerib ta teise ja ahelate sünteesi. Kui esimene ahel ei sobi, siis võetakse teine ette , kui mõlemad -d ei kõlba, võetakse alleelid. Kui ühtegi funktsionaalset Ig-d ei tehta, siis B rakk lüüsitakse juba luuüdis. L peptiid lõigatakse ära ER-i lumenis veel eraldi olevatelt raskelt ja kergelt ahelatelt st. enne nende ühinemist Ig molekuliks, mis toimub ER cisternae's (siin AK assembleerumine ja glükosüleerimine). Edasi suunatakse AK Golgi'le ja sekretoorsesse vesiikulisse, kus ta kas seotaks membraani külge (mIg) või sekreteeritakse keskkonda (sIg). Rekombinatsiooni viivad läbi spetsiifilised rekombinaasid. RAG 1 ja RAG2 ning TdT on ainsad lümfoidse päritoluga geeniproduktid, mis on vajalikud VDJ ümberkorraldusteks