Katuseäärelt allarippuv lumi kµ s 2 2 Katuse äärele rakendatav rippuva lume koormus (kN/m): sc = i k , kus µi on lumekoormuse kujutegur; k on kujutegur väärtusega 1,5; = 3 kN/m³ on lume mahukaal. Lumetõkete koormus Katusel libiseva lumemassi liikumissuunaline jõud laiusühiku kohta Fs = sb sin , kus s =µi si on katuse lumekoormus (kN/m²); b on tõkke ja katuseharja vahekauguse horisontaalprojektsioon (m), on katuse kaldenurk horisontaalpinna suhtes; µi on lumekoormuse kujutegur. Katuse lumekoormus leitakse katuse kujule kõige ebasoodsamast jaotusest. Tuulekoormus Tuulekoormus on muutuvkoormus. Tuulekoormus esitatakse konstruktsioonil mõjuvate staatiliste rõhkude või jõudude kombinatsioonina, mille mõju
sc = k , (13) kus sc - rippuva lume koormus (kN/m); µi - katusele mõjuva lumekoormuse kujutegur; sk - lumekoormuse normatiivne suurus maapinnal; Projekteerimise alused 66 Joon.9. Katuseräästalt allarippuv lumi 9. Lumetõkete koormus (1) Allalibiseva lumemassi liikumise suunas mõjuva jõu arvutamisel loetakse katusepinna ja lume vaheline hõõrdetegur nulliks. Sel eeldusel on libiseva lumemassi põhjustatud liikumissuunaline normatiivne jõud laiusühiku kohta järgmine: Fs = sb sin (14) kus s = µi si - katuse normatiivne lumekoormus (kN/m2); b - tõkke ja katuseharja vahekauguse horisontaalprojektsioon (m); - katuse kaldenurk horisontaaltasandi suhtes;
Liustikes sisaldub ca 26,1 milj. km³ vett (see on 1,74 % vee koguhulgast). Antarktise ja Gröönimaa mandriliustikesse on kinni külmunud 80% kogu maakera magedat vett. Tekkimine: Aastate jooksul kujunevad nõgusatel ja laugetel nõlvadel sadanud lumest suured lumekogumid Ülemiste lumekihtide raskuse toimel alumised kihid tihenevad Lund moodustavad jääkristallid muutuvad sõmerlumeks ehk firniks Pinnalt lumemassi voolav vihma- ja sulamisvesi aitavad firni tihenemisele kaasa kuni see muutub liustikujääks Jäämass hakkab kasvama ja või saavutada kuni mitme tuhande meetri paksuse Saavutades teatava paksuse ja olenevalt aluspinna kallakusest hakkab jäämass piki kallakut libisema ja sellist jäälasundit nimetatakse liustikuks. Liustike liikumise põhiolemus on lihtne: see toimub raskusjõu mõjul.
annaabi.ee 
