skäärrannikud, kus kristalsete kivimite kõrgemad osad ulatuvad üle veepinna, moodustades kaljusaari ehk skääre. 19.Millest on tingitud tõusud ja mõõnad? Esinemissagedus ja kasutusvõimalused. Tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike. 20. Liustike liigitus, erinevused. Mandriliustikud ja mäeliustikud Mäeliustikud tekivad ainult mägedes( kus jää ja lumemass valgub mööda mäenõlvu alla) aga mandriliustikud tekivad nii mäestikes kui ka ulatuslikel tasasematel aladel, mis asuvad lumepiirist kõrgemal või pooluse pool. 21. Mis paneb liustikujää liikuma? Kuidas liustikud kujundavad pinnamoodi? Jää on küll tahke aine ja tavaarusaama järgi ei tohiks voolata, kuid suure rõhu all muutub ta siiski plastilisemaks ja hakkab käituma väga viskoosse vedelikuna. Rõhku avaldab jääle tema enda raskus. 22. Liustike tähtsus ja esinemine.
Aastatega kuhjuv lumi hakkab iseenda raskuse all tihenema, tekib tihe sõmerlumi ehk firn ning lõpuks jää. Seda muundumisprotsessi soodustab ka osaline sulamine, mil soojal poolaastal valgub sulavesi alumistesse lumekihtidesse, täidab sealsed poorid ja külmub. Üha kasvava rõhu tõttu muutuvad alumised jääkihid plastseks ja raskusjõu tõttu hakkab liustik liikuma. b) Mägedes tekivad mäeliustikud, mille jää- ja lumemass valgub mööda mäenõlvu alla. Mäeliustike kuju ja liikumistee määrab ära mäestiku reljeef – jää voolab seal mööda orge Kui toitumisalal sajab lund oluliselt rohkem, kui servas jõuab jääd ära sulada, kasvab liustik paksemaks ja hakkab kujunema mandriliustik. Need võivad tekkida nii mäestikes kui ka ulatuslikel tasasematel aladel, mis asuvad lumepiirist kõrgemal või pooluse pool.
annaabi.ee 
