Tõugete põhjusel eristatakse tektoolinisi-, vulkaanilisi-, langatus-ja tehnogeenseid maavärinaid. Tektoonilisi põhjustavad Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged. Vulkaanilised kaasnevad vulkaanipursetega. Langatusvärinad on esile kutsutud suurte koobaste varisemisel ja tehnogeensed maavärinad on tekitatud inimtegevuse poolt, näiteks pommi plahvatused, lõhketööd jms. Maavärinaid võib põhjustada veel ka meteoriidi langeimsest, lumelaviinist või maasööst mägedest jne. Maavärinad leiavad aset laamade äärealadel. Maavärinate oht on suur Californias, Mehhikos, Vahemere piirkonnas ja Türgist kuni Indiani. Kõige suurem maavärinate oht on Jaapanis, kuna seal põrkuvad üksteise vastu korraga neli laamat. Subduktsioonivöönditeks nimetakse alasid kus üks laama sukeldub teise alla, need on kohad kus toimuvad kõige tugevamad maavärinad. Kõige ohvrite rohkemad maavärinad on toimunud Hiinas
kulguri pinnast ja päikesepaneele, mis omakorda lubas neil opereerida oodatust kauem. Aastal 2010 peatus Spirit kulguri andmeedastus maaga. SLAID 8 2006. aasta märtsis saatis NASA sondi Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) Marsi orbiidile, mis siis alustas oma vaatlusi planeedist, kaardistades ära Marsi pinnast ja vaadeldes ilmastikku, et leidmaks tulevikuks sobivaid kulgurite maandumispaiku. MRO tegi esimesi pilte Marsi põhjapoolusel aset leidnud lumelaviinist 2008 aastal. SLAID 9 2012. aasta 6. Augustil maandati marsi kulgur Curiosity Gale'i kraatris. See on hetkel suurim ja tehniliselt arenenuim ja võimsaim kulgur, mis on Marsil edukalt maandunud. Selle kiiruseks on 90m tunnis ning kaaluks ligikaudu 900kg. Hetke seisuga on ta Marsil töötanud üle 270 päeva ning eeldatav kulguri eluiga on kaks aastat. Tema missiooniks on uurida Marsi elamiskõlblikkust, uurida selle kliimat ja geoloogiat ning koguda andmeid
annaabi.ee 
