pindalal. See on hästi säilinud looduskaunis paik, mis hõlmab ka üle saja mäetipu, mille kõrgus on enam kui 3000 m üle merepinna, ning liustikke, järvi, jõgesid ja jugasid. Metsapiir asub selles piirkonnas rohkem kui 3350 m kõrgusel üle merepinna ning suvel on rahvuspark kaetud õitsva taimevaibaga. Rahvuspargis elavad kobras, vapiti, piison, põder, karibuu, puuma, ilves, koiott, grislikaru ja baribal. Vaid siin võib jälgida lumelambaid nende looduslikus keskkonnas. Jooksuajal võitlevad isasloomad halastamatult omavahel, müksides üksteist pea ja sarvedega. Emasloomade sarved on isaste omadest palju lühemad. Pargis on arvukalt turismimarsruute. Võib loota, et looduspark säilitab Kaljumäestiku puutumatu looduse kõigile neile, kes sooviksid sellega ka tulevikus tutvuda. KALJUMÄESTIKU LOOMAD Imetajad: Grislikaru, baribal, ilves, koiott, pesukaru, hunt, ahm ehk kaljukass, ameerika soobel,
Viimaks karu suri, neidudele sai aga osaks igavene elu plejaadide tähtkuju seitsme tähena. Grand Teton Rahvuspargi asutamine:1929.a. laiendatud 1950.a.Kõrgeim tipp: Grand Teton (4197 m)Asutati selleks, et kaitsta mõningaid USA kõige hämmastavamaid ja kaunimaid mägimaastikke. Loomariik on rikkalik. Suurematest imetajatest võib näha piisoneid, põtrasid, vapitisid, harksarvikuid, kopraid ja mustkarusid. Grislikarusid leidub pargi põhjaosas, lumelambaid kõrgematel mäeosadel. Linnuliikidest onpaljaspeakotkas, kalakotkas,valgepelikan ja trompetluik. Mammoth Springs Mammoth springs'i (mammutiallikad) moodustavad umbes 50 värvikat kuumaveeallikat, mis toovad Yellowstone'i rahvuspargi kriiti sisaldavast aluspõhjakivimist tulist vett maapinnale. Tuline aurav vesi lahustab sügaval maa all aluspõhjakivimit ja kannab selle maapinnale, kus see pärast vee jahtumist sadestub valge mineraalina, mida imetatakse allikalubjaks.
Yellowstone National Park - asub Ameerika Ühendriikides Wyomingi, Montana ja Idaho osariigi alal. See on loodud 1872. aastal ja on maailma esimene rahvuspark. Pindala on 8987 km². Park on saanud oma nime Yellowstone'i jõe järgi, mis voolab läbi rahvuspargi. 4 Seal on umbes 300 geisrit ja umbes 10 000 kuumaveeallikat. Rahvuspargis leidub koiotte, piisonikarju, põtru, lumelambaid, grislikarusid, baribalisid, hunte ja nelja liiki hirvesid. (4) Grand Canyon National Park On võimas ja inspiratiivne maaala,Grand Canyon on 227 jõemiili ehk 446 km pikk, kuni 18 miili ehk 29 km lai ja tervelt miil ehk 1,6 km sügav. Looduspargi staatuse omandas ta 1919. (5) Yosemite National Park Rajati see park 26. veebruar 1919. See on USA üks kõige vanemaid loodusparke ja see asub Arizonas. Park hõlmab 1,902 miili² see on 4927 km². (6)
annaabi.ee 
