põimukuu; september - mihklikuu; oktoober - viinakuu, porikuu; november - talvekuu, mardikuu; detsember – jõulukuu ehk ka talvistepühikuu. http://www.folklore.ee/Berta/rahvakalender.php http://et.wiktionary.org/wiki/veebruar JAANUAR aasta esimene kuu Gregoriuse kalendri järgi, näärikuu. Teised nimetused südakuu, helmekuu, võru: vahtsõaastakuu VEEBRUAR Gregoriuse kalendri teine kuu, küünlakuu. Teised nimetused sudenkuu, hundikuu, vastlakuu, radokuu, külmakuu, lumekuu, tuisukuu, võru: radokuu MÄRTS Gregoriuse kalendri kolmas kuu, paastukuu. Teised nimetused kevadkuu, linnukuu, urbekuu, vastlakuu, hangekuu, helmekuu, võro paastukuu APRILL Gregoriuse kalendri neljas kuu, jürikuu. Teised nimetused mahlakuu, sulakuu, naljakuu, puhkekuu, poolikuu, lihavõttekuu, võru: mahlakuu MAI Gregoriuse kalendri viies kuu, lehekuu. Teised nimetused mahlakuu, õiekuu, rõõmukuu, toomekuu, meiukuu, võru:lehekuu JUUNI Aasta kuues kuu Gregoriuse kalendri järgi, jaanikuu
Endine kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga, mis kehtis 1805. a. lõpuni. Ajaarvamise alguseks sai 22. september 1792 vabariigi kehtestamine. Aastas oli 12 kuud, igaühes 30 päeva. Kuude nimetused tuletati loodusest: Sügiskuud Talvekuud: Kevadkuud: Suvekuud: alates 22. sept: ·Vandemjäär ·Nivoos lumekuu ·Zerminaal ·Messidoor viinamarjakuu ·Plüvioos idanemiskuu lõikuskuu ·Brümäär udukuu vihmakuu ·Floreaal ·Termidoor ·Frimäär külmakuu ·Vantoos tuulekuu õitsemiskuu kuumakuu Uus ellusuhtumine Ø Vooruse kultus: Ø Soositi kõrgemat moraali ja oldi vastu vana korra aegsele liiderdamisele (armukesed, prostitutsioon jms)
1.Kuude rahvapärased nimetused. Jaanuar- näärikuu, talvistekuu või südakuu Veebruar- küünlakuu, vastlakuu või pudrukuu Märts- paastukuu või linnukuu Aprill- puhkekuu, lihavõttekuu või jürikuu Mai- lehekuu, laulukuu või külvikuu Juuni- piimakuu, pärnakuu või jaanikuu Juuli- heinakuu, jaagupikuu või niidukuu August- viljakuu, pärtlikuu või rukkikuu September- sügiskuu, mihklikuu, kaalukuu või jahikuu Oktoober- viinakuu, kosjakuu või sügiskuu November- mardikuu, lumekuu või kadrikuu Detsember-jõulukuu, talvistepühakuu või talvekuu 2. Lause tähendused. Mihkel vihkab suve ja meelitab talve (Põlva) Suvi sai läbi ning peab hakkama valmistuma talveks. (Mihkli päev 29.september) Mida külmem talv, seda magusam mahl. (Kolga-Jaani) Ongi sõnaotseses mõttes nii. Vähese külmaga talve järel on kevadine kasemahl vesine ja vähe magus. (Mida külmem talv, seda magusam mahl ja mida külmem kevad, seda kauemaks mahla jätkub.)
aastail. d) Uus kalender: · Endine kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga, mis kehtis 1805. a. lõpuni. · Ajaarvamise alguseks sai 22. september 1792 vabariigi kehtestamine. · Aastas oli 12 kuud, igaühes 30 päeva. · Kuude nimetused tuletati loodusest: Sügiskuud Talvekuud: Kevadkuud: Suvekuud: alates 22. sept: Vandemjäär Nivoos lumekuu Zerminaal Messidoor viinamarjakuu Plüvioos idanemiskuu lõikuskuu Brümäär udukuu vihmakuu Floreaal Termidoor Frimäär -külmakuu Vantoos - tuulekuu õitsemiskuu kuumakuu Prerial - heinakuu Früktidoor viljak. 3. Uus ellusuhtumine a) Vooruse kultus: · Soositi kõrgemat moraali ja oldi vastu vana korra aegsele liiderdamisele
kristlusest ja andumisest vabariigile ja voorusele.Tunnistati hinge surematust.Kirikliku muusika asemel oli uued hümnid ja ilmalikud laulud.9termidoori riigpöördega sai riik ilmalikuks. Kalendris-Kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga.Ajaarvamise alguseks oli Pransuse vabariigi kehtestamine 22september 1792.Aasta jagunes 12kuuks,igaühes 30 päeva ja kolm 10päevast dekaadi.Kuud olid tuletatud loodusest.Sügiskuud olid viinamarjakuu,udukuu ja külmakuu.Talvekuud olid lumekuu,vihmakuu ja tuulekuu.Kevad algas idanemiskuuga,jätkus õitsemiskuuga ja lõppes heinakuuga.Viimane aastaaeg oli suvi:lõikuskuu,kuumakuu ja viljakuu. Arhitektuuris- Kunstis- 11.Kes ja miks moodustasid Prantsusmaa vastaseid koalitsioone? Prantsusmaa vastu moodustasid koalitsioone Inglismaa,Austria ja Venemaa.Nende oli Prantsusmaal ka kõige rohkem tegemist.Teatavasti tahtis Prantsusmaa laiendada oma alasid palju,ning endale saada ainuvõimu kõige üle.Inglismaale tegi ta aastal 1806
nagu neile oli hetkel kasulik. Nende hulgas oli ka Sieyès, kes targa mehena vältis kõiki poliitilisi klubisid. Konvent võttis vastu dekreedi uue ajaarvamise kasutuselevõtust. Järgmisest päevast hakati igat dokumenti dateerima aastast I (ÜKS). Varsti muudeti kalender täielikult: aasta jaotati 12 kuuks, igas kuus täpselt 30 päeva. Ka kuude nimed muudeti (vendemaire viinamarjakoristuskuu, brumaire udukuu, frimaire hallakuu, nivôse lumekuu, pluviôse vihmakuu, ventôse tuulekuu, germinal 24 Ennekuulmatu julmusega mõrvati Force'i vanglas kinnipeetavaid. Marie-Antoinette'i sõbratar ja laste kasvatajanna vürstinna de Lamballe tapeti vasaralöökidega pähe; keegi "patrioot" rebis küüntega daami rinnakorvist südame ja õgis selle kõikide nähes ära; daamil lõigati pea otsast, nöör kinnitati jalgade külge ja tema keha lohistati Temple'i vangla akende alla;
kasulik. Nende hulgas oli ka Sieyès, kes targa mehena vältis kõiki poliitilisi klubisid. Konvent võttis vastu dekreedi uue ajaarvamise kasutuselevõtust. Järgmisest päevast hakati igat dokumenti dateerima aastast I (ÜKS). Varsti muudeti kalender täielikult: aasta jaotati 12 kuuks, igas kuus täpselt 30 päeva. Ka kuude nimed muudeti (vendemaire – viinamarjakoristuskuu, brumaire – udukuu, frimaire – hallakuu, nivôse – lumekuu, pluviôse – vihmakuu, ventôse – tuulekuu, germinal – idanemiskuu, floréal – õitekuu, prairial – heinakuu, messidor – lõikuskuu, thermidor – soojakuu, 24 Ennekuulmatu julmusega mõrvati Force’i vanglas kinnipeetavaid. Marie-Antoinette’i sõbratar ja laste kasvatajanna vürstinna de Lamballe tapeti vasaralöökidega pähe; keegi “patrioot” rebis küüntega daami rinnakorvist südame ja õgis selle