- Mida soojem õhk, seda suuremad helbed. Eriti suured helbed 0°C juures. - Hooglumi räitsakatena Cb-st Igapäevaselt kõik nimetusega rahe: Teralumi - tüüpiliselt ümarkristallid (tekivad veeauru intensiivsel sublimeerumisel lähtekristallile, kasvab igas suunas), langevad kihtpilvedest, Ø kuni 1 mm; Lumekruubid saavad alguse ümarkristallidest, mis kasvavad ümmargusteks lumise struktuuriga pallikesteks, Ø 2-5 mm; Jääkruubid tekivad lumekruupide kasvamisel, tekib jääkiht peale, Ø 2-5 mm; Rahe äikesepilvedest, tavaliselt suvel pärast lõunat. Tekib kruupide kasvamisel. Rahe tera on kihiline (vaheldumisi jäine ja lumine kiht). Terad erineva suuruse ja kujuga. Rahesadu lühiajaline (paar minutit kuni pool tundi) ja hõlmab väikest maaala; MAAPINDA TEKKIVAD SADEMED Kaste kondenseerunud vee tilgakesed rohul, esemetel ja maapinnal, kui õhutemperatuur ei lange alla 0°C Hall tekib, kui õhutemperatuur langeb alla nulli
Päike paistab läbi sombu kollakana või punakaskollakana. Kaugemal olevatele tumedatele esemetele annab somp sinaka varjundi. On tolmusomp, põuasomp, suitsusomp, linnasomp. Nähtavus tavaliselt üle 1 km, tiheda sombu korral ainult mõnikümmend meetrit. 9.Sademed,nende tekkemini ja liigid.Kui pilveelemendid suurenevad niivõrd,et nende raskus ületab õhu takistuse,siis langevad nad maapinnale:vihma,lume,rahe,teralume,uduvihma,lumekruupide,jäävihma,jm.kujul.Tekkemine:pi lveosakesed suurenevad:kondensatsiooni teel,sumblimatsiooni teel,ühinemise teel,gravitatsioonelise koagulatsiooni teel.Liigid:Agregaatoleku järgi:vedelateks(vihm,uduvihm),tahketeks(lumi,lumekruubid,jäävihm,rahe),segatüüpi sademeteks(lumelörts,rahe koos vihmaga,jäävihm koos vihmaga).Langemise iseloomu järgi: laussademeiks (lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts), hoogsademeiks
Adiabaatilise protsessi mõiste. vaguslaigu vahel. Siis saame kolmnurga langevad nad Enamiku kondensatsioonituumi Adiabaatiline protsess (kreeka adiabatos lause põhjal arvutada vahemaa prozektori maapinnale:vihma,lume,rahe,teralume,uduvi moodustavad just hügroskoopsed 'mitteläbitav') on protsess, mille vältel peeglist pilveni, mis ongi pilve alumise piiri hma,lumekruupide,jäävihma,jm.kujul.Tekke osakesed (näit. meresoolade süsteem ei ole väliskeskkonnaga kõrgus 4)Saab määrata ka lennukilt, kui pilvi mine:pilveosakesed osakesed). Nende pinnale kujuneb soojusvahetuses.Adiabaatilise protsessi on vähe, hinnatakse silma järgi suurenevad:kondensatsiooni õhuke lahusekiht
annaabi.ee 
