meetrit maapinnast, siis pole jääkristallidel aega enne maapinnale jõudmist sulada, nii et nad langevad lumena. Soojemates tingimustes toimub külmumine kõrgemal ja kristallid muutuvad enne maapinnale jõudmist vihmaks.( Õpilase teadus entsüklopeedia, The Concise Science Encyclopedia, lk 30 ) Sademed: vedelas või tahkes olekus vesi, mis langeb pilvedest ja sadestub õhust. Vihm, lumi, uduvihm, teralumi ja jäänõelad tekivad kihtsaju- ja kihtpilvedes, hoogvihm, rahe, jää ja lumekruup rünksajupilvedes. Kaste, hall, härmatis ning vedel ja tahke kirme moodustavad maapinna lähedal. Sademeid mõõdetakse sadememõõturi abil. Mõõtühik on millimeter ning arv väljendab veekihi paksust rõhtpinnal. Sademete hulk oleneb peamiselt kliimavöötmest, aastaajast ja reljeefist. Maailma sademete rohkeim paik on Indias Himaalaja mäestiku jalamil: aasta jooksul sajab seal keskmiselt 12 000 mm. Kõige vähem sajab Tsiilis Atacama kõrbes: aastakümnete jooksul ei saja seal üldse
toimuks sademe tekkeks piisavalt palju põrkeid, peavad *rünksajupilved (Cumulonimbus Cb). Taimede kasvu ja suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet pole- sulamine osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed arengu sõltuvus temp- taimede kasv- kasvu määravad mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt üles siis imbub langevad mitmel kujul: lumi, jäävihm, lumekruup, ära: 1fotosünteesi protsess- süsiniku sidumine. Päikese sulavesi mulda, mõlemapoolses sulamisel voolab enamus jäänõelad, hooglumi, teralumi, vihm, hooglörts, jääkruup, kiirguse mõjul seob CO2te. Produktideks on suhkur, CO2 lume sulaveest minema. Jahtumine- mulla külmumine uduvihm, lumekruubid, rahe, lumelörts. Liigitatakse ja päike. Mineraalsete ainete osatähtsus väike
ülemiste pilvede tasemele). · Rünkpilved ( alus 0,8-1,5km), tähis Cu. · Rünksajupilved ehk äikesepilved ( alus 0,4-1,0), tähis Cb. PILVEDE LADINAKEELSEID NIMESID VAJA TEADA! Mida kumeram on pind, seda suurem on tema kohal küllastunud veeauru rõhk! SADEMETE LIIGID Jaotatakse sademed tahketeks, vedelateks ja segasademeteks. 1. Tahked sademed (7 tk) lumi (tähis *). Lumeräitsakad võivad olla kuni 10 mm suurused. Üksikutel juhtumitel võivad olla ka suuremad. Lumekruup. Teralumi sama, mis lumekruup ainult väiksema läbimõõduga (väiksemad, kui 1 mm). Jääkruup (tähis kolmnurk) see on kõva koorikuga, aga sees on valge tuum, läbi ei paista, 2-5 mm. Rahe jää ja lume kihid vaheldumisi. Jäänõelad moodustavad, kui on tugev külm. Nad hõljuvad tasakesi õhus, kergelt sädelevad, nõelakujulised jääkristallid. 2. Vedelad sademed vihm (tähis ring, mis on sees värvitud tumedaks) veepiisad,
sisaldus pilvedes. On kaks olulist protsessi sademete tekkeks: 1)põrkumine(liitumine), 2)jää(kristalli protsess).Sademete tekkel mängib olulist rolli pilveosakeste põrkumine ja liitumine. Selleks et toimuks sademetekkeks piisavalt palju põrkeid, peavad osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed langevad maapinnale mitmel kujul : uduvihm, vihm, lumi, rahe, teralumi. Sademed võib liigitada nende agregaatoleku järgi: 1)vedelad (vihm, uduvihm), 2)tahked (lumekruup, lumi, teralumi, jääkruup), 3)segasademed (lumelörts).Sademed liigitatakse langemise iseloomu järgi:laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi),hoogsademed (hoogvihm, -lumi, -lörts).Pilvepiisad pole ühesuurused, nende mitmesugune suuurus ongi nende kasvamise põhjuseks. Mida väiksem, seda kumeram on ta pind ning selle kohal on maksimaalne veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt vesi aurub, suuremale aga liigub veeauru molekule juurde seal kondenseerudes.
14 Pinnase temperatuuri iseärasused. Tsüklon, milline ilm sellega kaasneb? palju põrkeid, peavad osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed langevad maapinnale mitmel kujul : uduvihm, vihm, lumi, rahe, Pinnase temp – maapinnale tungib soojus edasi pinnase juhtivuse , kiirgamise ja konvektsiooni teel. Viimasel juhul kantakse soojus edasi teralumi. Sademed võib liigitada nende agregaatoleku järgi: 1)vedelad (vihm, uduvihm), 2)tahked (lumekruup, lumi, teralumi, jääkruup), pinnases leiduva vee ja õhu liikumise teel. Peamist osa etendab soojusjuhtivus, teiste protsesside osatähtsus on väiksem. Soojusjuhtivus 3)segasademed (lumelörts).Sademed liigitatakse langemise iseloomu järgi:laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi),hoogsademed sõltub pinnase koostisest, vee- ja õhuniiskusest. Temp muutub pinnases ööpäevase ja aastase perioodiga. Temp kõikumine pinnases kahaneb
vihmada / lumenda maapinnale tagasi. Kõige olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes. Sademete tekkimisel mängib olulist rolli pilveosakseste põrkumine ja liitumine. Selleks et toimuks sademetetekkeks piisavalt palju põrkeid, peavad osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed langevad maapinnale mitmel kujul: uduvihm, vihm, rahe, lumi. Sademeid võib liigitada nende agregaatoleku järgi: 1) vedelad (vihm, uduvihm) ja 2) tahked (lumi, lumekruup, teralumi, jääkruup, jäänõelad; 3) segasademed (lumelörts). Sademeid liigitatakse langemisiseloomu järgi: 1) laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts). 2) hoogsademed (hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid, rahe). * pilvepiisakeste suurenemine kondensatsiooni teel. Pilvepiisad pole ühesugused, nende mitmesugune suurus ongi nende kasvamise põhjuseks
annaabi.ee 
