kaotaksid. Kui aga maksaksid, ei kaotaks nad klienti ning võib-olla võidaksid ka mõne muu kliendi poolehoiu. Siinkohal tundub, et üldine kasu hüvitise makmisest on võib olla suurem kui selle mittemaksmine. Teleoloogiline printsiip. Kitsas egoistlik kaalutlus- kindlustusfirma peaks kindlasti hüvitise maksmisest keelduma, sest lõppkokkuvõttes ei olnud nende süü, et korteriomanike majahaldaja lumekoristuseks töömehi õigeaegselt ei palganud. Avar egoistlik kaalutlus- siinkohal peaks kindlustusfirma kaaluma pikaajalist ja lühiajalist kasu ning kahju. Peaks mõtlema sellele, kui kalliks läheks kliendi kaotus või kui palju võiks hüvitise tasumisega kliente juurde võita, st kas hüvitise äramaksmine tasub end ära. Deontoloogilised õigused ja kohustused. Õiguste teooria iidseks variatsiooniks on kuldne reedel käitu teistega nii, nagu tahaksid, et nad käituks sinuga.
Veel 20 saj alguses puudus vajadus teid lumest rookida, sõideti saanidega jne. Vajadus tekkis 1925 kui liikusid esimesed bussid, nende läbipääsemine tekitas vajaduse. 1929 saadi niikaugele, et igas maakonnas oli veoauto ette kinnitatav sahk. Kui 1936 eraldati lumetõrjeks 39000,- siis 37/38 juba 213000,-. Eks selline asi pärssis kogu arengut, kui ei olnud võimalik läbida, siis ka ei sõidetud ja ei vahetatud kaupu jne. Saabus aeg korraliseks lumekoristuseks. 39/40 nähti ette hoida lahti 1420 km . Norm oli, et 10cm lund teel on ok. Teedemajandamisega oli seotud 31/32 125 inimest. Teemeister pidi olema paberitega mees. Tpi alustas õpetamisega 1958. Esimese vabariigi algusaastatel elavnes, kuid majanduskriis tõmbas sellele kriipsu peale, 1932 oli teid 23439 km millest enamus kruusateed, kivisillutist 402 km. Materjale veeti kaugelt ja töödeldi käsitsi 1928 töötas 8 kivipurustit. Asfalt 1923 esimene 180m Tallinn Narva mnt asfaltkate
annaabi.ee 
