laiali.Looduses on lumepiir poolustel meretaseme lähedal, ekvaatoril aga kuni 6400 m (Andides) kõrgusel. Ta on erineva ekspositsiooniga nõlvadel erinev, sest need saavad soojust ja tahkeid sademeid erinevalt. Et tegelik lumepiir sõltub sõltub orograafilistest ehk reljeefi iseärasustest, nimetatakse seda ka orograafiliseks lumepiiriks. Lumepiirist kõrgemal olevate alade kliimat käsitletakse lumekliima ehk nivaalse kliimana. Atmosfääri osa, kus aastas langeb rohkem sademeid kui sulab ja aurub, nim kionosfääriks. Selle piires on võimalik lume püsiv kuhjumine ja liustike tekkimine maapinnal. Ekslik on arvata, et liustiku tekkeks on vaja väga külma kliimat. Pigem on vaja mõõdukat külma, kuid rohkesti lund. Maailma külmimates paikades (Ida-Siber) või kohtades, kus väga külm, kuid vähe sademeid (Kanada, Arktika saarestik), ei ole liustikke
Fluvioglatsiaalne pinnavorm on näiteks oos- pikk seljandik hästi sorteeritud materjalist (tavaliselt liiv). Limnoglatsiaalsed setted- jääjärvesetted. Peeneteralisemad, kui fluvioglatsiaalsed, levinud Lääne-Eestis (viirsavi-soojemal perioodil settis liiv, külmemal perioodil savi). Selle järgi saab kliima kohta andmeid. Kionosfäär- atmosfääri osa, kus langeb rohkem sademeid, kui sulab Nivaalne ehk lumekliima- lumepiirist kõrgemal olev kliima Firn ehk sõmerlumi Eksaratsioon- jääpurustus Jääkünne- jää kulutus Sandur- fluvioglatsiaalne liivatasandik Jääjärve abrasioon- jääjärv tasandab järvepõhja Kaar ehk orvand- mäestikuliustiku süvend Ruhiorg ehk troog- liustikupoolt süvendatud sälkorg 13. Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Darcy seadus- filtrit läbiva vee hulk on võrdeline veetasemete erinevusega filtri erinevates otstes ning pöördvõrdeline vooluteega.
annaabi.ee 
