Pesitsemine: Eraldi paaridena ja territoriaalsed. Kõrvukrätsud ja salupällud pesitsevad mõnikord väga lähestikku, kuid tegelikult mitte koloniaalselt. Pesa: Tüüpilised, kas puuõõnes või mõne teise linnu vanas pesas. Ei ole mingit vooderdist, väljaarvatud mõnel söörätsul. Sigivus: Tavaliselt 1 kurn aastas, kuid juhuti 2 (loorkakul, kõrvuk- ja soorätsul ning karvasjalg-kakul), puhuti, kehvadel närilis-aastatel ei ühtki (lumekakul, hand- ja habekakul) Munad: 2-8 muna, koorumine eriaegadel. Haudumine: 21-35 päeva, üksnes emase poolt, keda isane toidab. Pojad: Pesahoidjad, vähe arenenud, udusulis. Poegade toit: Sama nagu vanalindudel; tuuakse nokas. Pesast lahkumine: Noored lahkuvad pesast mingil ajal 21 kuni 36 päeva vanusena, sagely hulk aega enne lennuvõimestumist. Lendama hakkavad umbes 28. ja umbes 90. elupäeva vahel, kuid pojad võivad jääda vanematest sõltuvateks mitu nädalat pärast sedagi.(Dominic
Juht on kõige ettevaatlikum loom ja neid peidab kari nagu haaremijuhtegi karja keskele. Muskusveis elab karjas ja nende hingeaur moodustab soojust hoidva pilve .Nõrgemaid kaitstakse karja keskel Paksu pealiskarva all on pehme villakiht. (Colvin, Speare 1996, Lk 76 ) Lemmingud on rotist pisut väiksemad närilised , keda on 12 liiki. Järglasi saavad juba 2 – nädalaselt ning 10-12 poega. Iga 3-5 aasta tagant sigib lemminguid tavaliselt enam, siis on lumekakul ja karvasjalg-viul kurnad pesas suuremad, jäärebasel sünnib rohkem kutsikaid ja siis söövad neid koguni hahk ja põhjapõder. Väga kõrge arvukuse korral tekib lemminguil stress, mis kutsub esile ränderahutuse ja enesekaitsereflekside pärsituse- seetõttu rändavad nad oma sünnipaigast välja ületades mägesid ja jõgesid. (Randla 1990, Lk 119) Lumekakk oli vanasti tundrarahvaste tabu , teda peeti nõiduslikuks olevuseks. Lapi kaku e
annaabi.ee 
