) LUMEEIT See on sule selle eest, et sa nii virk olid. (naeratab tüdrukule, ulatab talle värtna, värav sulgub) IV pilt Koduõues. Kaevurakkel istub kukk. KUKK (rõõmsalt) Kukeleegu, meie kuldne kullerkupp jälle kodus! (Tüdruk astub tuppa, kus laua ääres istuvad ema ja õde.) EMA JA ÕDE (väga üllatunult) Mida sina veel siin teed? (kullakarda nähes teevad kohe lahke näo) TÜDRUK (räägib terve loo ära) Ja nii ma koju jõudsingi! EMA (laisale tütrele) Sa peaksid ka lumeeide juurde minema. LAISK TÜDRUK (viril näoga) No eks ma siis lähen. (Teeb kõike mida õdegi. Jõuab leivapätside juurde.) LEIVAPÄTSID (kõva häälega) Võta meid välja, võta meid välja, muidu kõrbeme, oleme juba ammu küpsed! LAISK TÜDRUK (ülbelt) Mis ma sest saan, kui end ära määrin! (kõnnib uhkelt edasi, näeb õunapuud) PUU (vaikse häälega) Raputa mind, raputa mind, õunad on kõik juba küpsed! LAISK TÜDRUK (kurjalt) Leidsid ka enda arust paraja
sind aidata. Aga nüüd ma pean edasi minema, minu värtnas on kadunud ja ma pean selle üles leidma enne kui päike loojub. Kas sa tead, kust seda otsida? Õunapuu: (mõtleb hetke) Mina pole sinu värtnat näinud(vaatab teiste õunapuude poole). Kallid õed ja vennad, kas teie olete midagi tüdruku värtnast kuulnud? Õunapuud: (kõigutavad pead,kooris) Ei, õeke, ei ole kuulnud. Ta võib küsida lumeeide käest, ehk tema saab aidata. Ta elab seal künka taga. See pole kaugel. (üks õunapuu näitab oksaga künka poole) Võõrastütar: (hõikab lootusrikkalt) Aitäh teile! (kummardab nende ees ja läheb edasi). Künka taga leiab võõrastütar majakese. Aknast vaatab välja suurte hammastega eit. Tüdruk paneb hirmust silmad kinni ja ootab, mis edasi saab. Kui eit tema juurde tuleb, avab ta oma silmad. Eit:(tuleb majast välja, hellitavalt) Ära karda, lapsuke
Aga tema oli esimene ( teised Kleveri maalid-reprod tulid kahjuks arvutiekraanilt ja lainena), üksinda seinal ja teistest seinalolijatest peajagu üle. Ja huvitav on see, et koju seinale ma tema pilte ei tahaks. Sellised asjad on mujal vaatamiseks. Ainult ühe riputaks üles: ,,Bild Wilder Wein" erepunaste lehtedega seinalt alla looklev metsviinapuu. Väikeses kambris on muinasjuttude ja jõulutuba. Loomulikult langes esimene pilk väga tuttavale asjale, Lüüdia Vallimäe-Marki Lumeeide illustratsioonidele. Lapsepõlves meeldisid mulle Grimmide muinasjutud väga, eriti Lumeeit. Kunstniku akvarellid on armasd ja mõnusad ja lund sajab ju ainult siis, kui Lumeeit patju klopib. Tore on asju uskuda. Kena oli ka Oskar Kallise ,,Kolmikpilt" Salmest, Lindast ja Orjapiigast. Väga puhtad vähesed värvid ja selged jooned. Palju on kasutatud sinist, on tunda ehtsat külma talve ja muinasjuttu. Oli Kallis ju Laikmaa parim õpilane. Peet Areni ,,Madonna lapsega" tõi hoobilt meelde A
annaabi.ee 
