Lemminguid tuntakse peamiselt nende “massiliste enesetappude” järgi. Nende jooksud pole üldsegi mingi mõttetu enesetapp, vaid mõnikord osadele traagiliselt lõppev võidujooks söögi peale. Sellele järgnev lemmingute arvukuse langus aitab säilitada arktilise ökosüsteemi loomade vahelist habrast tasakaalu. Välimus: Lemmingud on umbes 13 cm pikad, paksukesed ja tiheda karvaga pruuni värvi loomakesed. Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab. Elukoht: Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab. Kui niisugused tunnelid puuduvad, kaevavad lemmingud endale ise urud, kus nad maa-aluses keskkonnas elavad ja paljunevad. Paljunemine: Emasloom võib poegida aastas kuus korda, igas pesakonnas 5-6 poega. Noortel emastel võivad sündida järglased juba kahe-kolmekuusena
Jääkaru on maailma suurim maismaakiskija. Ta sulab täielikult kokku lumise ümbrusega. Karvkatte värvus võib varieeruda valgest kollaseni. Nad on äärmiselt tugevad ning on kiire sammuga võimelised läbima pikki vahemaid. Karu jalatallad on karvaga kaetud, mis annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Siberi ehk pruun lemming elab Alaskas. Lemmingud on umbes 13 cm pikad, paksukesed ja tiheda karvaga pruuni värvi loomakesed. Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab. Kui niisugused tunnelid puuduvad, kaevavad lemmingud endale ise urud. Lemmingute arv sõltub saadaolevast söögist ja ilmast. Kui lumi nende peakohal sulama hakkab, peavad lemmingud välja sööki otsima tulema. Taimestiku nappus hoiab nende arvukuse madalal. Mõnikord söövad nad mürgiseid taimi ja muutuvad agressiivseteks, rünnates isegi suuremaid loomi. Paljude polaarloomade
tuleks uurida looma sabaotsa: kärp käib terve aasta ringi justkui musta värvipotti pistetud sabaotsaga, nirgil on see suvel pruun, talvel valge. 4. HIIRTEHIRM Nirk võib elada nii metsas kui ka inimasulas. Tema põhitoit on hiired. Lisaroaks ei põlga pisikiskja ära vihmausse, putukaid, linnumune ega isegi suuremaid loomi: rotte, kanalisi. Nirk on graatsiline ja väle loom, kes kütib hiireurgudes ning -käikudes, risuhunnikutes, kivikangrutes, lumealustes labürintides. Peamiselt otsib ta söögipoolist öösiti. Hiirtehirmul on ka endal rohkesti vaenlasi. Inimasulates ähvardavad teda eelkõige kassid ja koerad, mujal kõik suuremad kiskjad või röövlinnud. Nirgi elu teeb keeruliseks ka toidukonkurents kärbiga, kes toidupuudusel kipub väiksemat venda välja tõrjuma. Nirgi arvukus on otseses sõltuvuses saakloomade arvukusest. 5. PEREELU Nirk kolib meelsasti elama näriliste urgu. Ühe nirgi kodupiirkonnas võib olla mitu
annaabi.ee 
