oksendamine, uimasus, kaelavalu, seljavalu, neuroloogiline koldeleid. Ülemised hingamisteed →vereringe→ajukelme kapillaarid→hemato-entsefaalne barjäär→kesknärvissteem. Põlvekõverdamistest, pea tõstmine (põlved kõverad-sirged). Diagnoosimine - Vereproovist määratakse põletiku olemasolu teatud vererakkude hulga põhjal. Verekülvi abil määratakse teatud juhtudel haigustekitaja esinemist. Lumbaalpunktsioonil saadud liikvori ehk seljaajuvedeliku uuringuga määratakse selle valgusisaldust ja teatud juhtudel ka tõenäolise haigustekitaja esinemist. Ravi - Bakteriaalset meningiiti ravitakse antibiootikumidega. Puugiga edasikanduvad nakkused. puukentsefaliit, borrelioos, ehrlihhioos, babesioos, tulareemia. Puugid säilitavad haigusekitajaid. Puukentsefaliit – inkubatsiooniperiood kuni 2 nädalat, 1.faasis (3-6 p) palavik, iiveldus, oksendamine, müalgia, harva meningeaalsündroom
Letaalsus septitseemia korral võib väikelastel olla kuni 30%, sest käivitub šoki mehhanism. Septitseemia fulminantset vormi nimetatakse Waterhouse-Friedricksen’i sündroomiks ning see võib osutuda fataalseks mõne tunni jooksul tingituna massiivsest endotoksiini vabanemisest alguse saanud intravaskulaarsest koagulatsioonist ja tekkivast šokist. Uuritav materjal Meningiidihaigelt on uuritavaks materjaliks ajuvedelik ehk liikvor. Viimane saadakse lumbaalpunktsioonil. Lumbaalpunktsiooni käigus võetakse liikvor vähemalt kolme katsutisse - bakterioloogiliseks, hematoloogiliseks ja biokeemiliseks uuringuks. Mikrobioloogiliseks uuringuks saadetakse tavaliselt kõige hägusem katsuti (kogus 1–2 ml). Bakterieemia, eriti lastel esineva meningosepsise ehk Waterhouse-Friedricksen'i sündroomi korral on uuritavaks materjaliks veri. Nahakahjustuste korral saab tekitajaid isoleerida ka tampooniga. Meningokoki kandjatel on uuritavaks materjaliks nina-neelu lima