Kõhuõõs - cavum abdominis Ülakõht - epigastrium Keskkõht - mesogastrium Alakõht - hypogastrium Kõhukelme - peritoneum Kinnistid - mesenterium Rasvikud - omentum Magu - ventriculus (gaster) (Lävise) põhi - fundus maovõlv - fornix Maokeha - corpus Lukutiosa - pars pylorica Lukutikoobas - antrum pyloricum Lukuti - pylorus Paksend lukutisulgur - m. sphincter pylori Väike kõverik - curvatura ventriculi minor Suur kõverik - curvatura ventriuculi major Maomahl - succus gastriucus Peensool - intestinum tenue Kaksteistsõrmiksool - duodenum Tühisool - jejunum Niudesool - ileum Peensoole kinnisti - mesenterium on
tagasõõrmete piirkonnas) Kurgu- e suulaemandel(2)- kummagil pool kurgukaarte vahel Keelemandel- keelejuurde piirkonnas Tõrvemandel(2)- kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas Neelumandel- neelulaes 76. Mao asend,osad Asend- kõhuõõnes diafragma all(vasaku roidekaare all) Osad- maolävis maopõhi e mao põhimik maokeha(väike kõverik,suur kõverik) lukuti(lukutikoobas, lukutikanal)- mao ja peensoole piir 77. mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed Seina ehitus- 3-kihiline lihaskest(Pikilihaskiht, ringlihaskiht,põikilihaskiht) Limaskest- tekitab pikisuunalisi jämedaid kurde(kaovad mao täitumisel) Väikesi näärmeid palju(3 liiki rakke): Pearakud- erit. ensüüme Katterakud- HCl
tagasõõrmete piirkonnas) Kurgu- e suulaemandel(2)- kummagil pool kurgukaarte vahel Keelemandel- keelejuurde piirkonnas Tõrvemandel(2)- kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas Neelumandel- neelulaes 76. Mao asend,osad Asend- kõhuõõnes diafragma all(vasaku roidekaare all) Osad- maolävis maopõhi e mao põhimik maokeha(väike kõverik,suur kõverik) lukuti(lukutikoobas, lukutikanal)- mao ja peensoole piir 77. mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed Seina ehitus- 3-kihiline lihaskest(Pikilihaskiht, ringlihaskiht,põikilihaskiht) Limaskest- tekitab pikisuunalisi jämedaid kurde(kaovad mao täitumisel) Väikesi näärmeid palju(3 liiki rakke): Pearakud- erit. ensüüme Katterakud- HCl
nimetust fornix ehk maovõlv. Maokeha corpus on lävisele järgnev maoosa. Ta kitseneb alanedes ja pöördub põiki paremale, minnes üle lukutiosaks. Piiriks maokeha ja lukutiosa vahel on väikesel maokõverikul olev nurgasälk. Läviseosa, maopõhi ja -keha on toidu reservuaariks, siin peetub toit pikemat aega. Peamiselt leiab aset tema mehhaaniline segamine ja keemiline töötlemine e. seedeprotsess, toitainete imendumine teostub peensooles. Lukutiosa pars pylorica, maokehale järgnev osa on lukutikoobas antrum pyloricum. Lukutiosa on mao kitsenenud osa, duodeenumist eraldab teda lukuti ehk pylorus, milles on ringlihaskihi paksend-lukutisulgur m. sphincter pylori. Ta reguleerib avaust mao ja duodeenumi vahel, mao inaktiivses olekus on sulgur lõõgastunud ja avatud. Kui magu sisaldab toitu on sulgur suletud. Mao kuju on varieeruv, see sõltub mao täitumusest, keha asendist jne. (sarvekujuline, õngekonksukujuline, sukakujuline), lukutiosa läheb üle peensooleks.