Tigudel on spetsiaalne seedenõresid tootev nääre maks. Tigude veeringe on avatud, nende veri on sinakasroheline. Vere paneb liikuma süda. Hingamiselunditeks on lõpused(veetigudel) või kops(maismaa- ja osaliselt veetigudel). Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad. Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes. Karpidel puudub pea. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapoolmeid saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Karbid filtreerivad toitu vees olevast hõljumist nad toituvad vetikatest ja väikestest loomakestest. Vesi koos toiduga pääseb kotta sisevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised. Emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed. Mageveekarpide vastsed ei suuda ujuda, vaid parasiteerivad kaladel.
ise on nad toiduks paljudele loomadele (konnad, pardid) Koda limuste koha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis Mantel limustel koja all paiknev naha kurd, mis katab keha ja eritav koja moodustumiseks vajalikku lubiainet. Hõõrel arvukate kitiinhambakestega riivitaoline elund tigude suuõõnes toidu hankimiseks ja peenestamiseks. KARBID ON PEATA LIMUSED Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes Karpidel puudub pea. Keha kaitseks on neil kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapoolmeid saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Läbi karbi keha liigub pidevalt vesi, millest nad saavad hapniku ja filtreerivad toiduks hõljumit. Vesi kannab ära ka elutegevuse jäägid (kaka). Karbid on lahksugulised. Emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed. Mageveekarpide vastsed parasiteerivad mõnda aega kaladel enne kui nad veekogu põhja laskuvad, kus nad karpideks arenevad.
Peaaju on ühenduses närviväätidega. Seedeelundkond algab suuavaga (pea alapoolele). Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmise osa pinnal on kitiinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi hõõra (sellega kraabivad taimelehtedelt tükikesi). Edasi läheb toit makku. Seedeelundkond lõpeb u-kujulise sooltoru ja pärakuga. Seedenõret toodab võrdlemisi suur seedenääre maks. 29. Karpide välisehitus, siseehitus. Karbid on peata limused. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapooli saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Vesi koos toiduga pääseb kotta sissevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised. Karbi rekonstruktsioon http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/bivalvia.html Järvekarbi siseehitus Magu koda erituselund lukuside Süda pärak
Peaaju on ühenduses närviväätidega. Seedeelundkond algab suuavaga (pea alapoolele). Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmise osa pinnal on kitiinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi hõõra (sellega kraabivad taimelehtedelt tükikesi). Edasi läheb toit makku. Seedeelundkond lõpeb u-kujulise sooltoru ja pärakuga. Seedenõret toodab võrdlemisi suur seedenääre maks. 29. Karpide välisehitus, siseehitus. Karbid on peata limused. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapooli saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Vesi koos toiduga pääseb kotta sissevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised. Karbi rekonstruktsioon http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/bivalvia.html Järvekarbi siseehitus Magu koda erituselund lukuside Süda pärak
annaabi.ee 
